Adventistid arutasid viiside üle, kuidas vastata rändekriisile

Ei ole lihtne istuda mugavas hotellisaalis teadmisega, et vaid kahetunnise sõidu kaugusel ootavad tuhanded pagulased transiidikeskuses oma saatust.

Ent mugavus ei olnud aruteluks kokkusaamisel, kus adventkoguduse arengu- ja katastroofiabi organisatsioon ADRA ja adventkoguduse juhid üle Euroopa mõtlesid viisidele, kuidas vastata Euroopa põgenikekriisile.

Kahepäevane kokkusaamine peeti Zagrebis Horvaatias, selle eesmärk oli luua koordinaatori ametikoht. Koordinaatori ülesanne on tagada rändekriisis adekvaatne abi, kaasa arvatud riikides nagu Makedoonia, kus ADRA on seni töötanud vaid vabatahtlike toel, ja Kreeka, kus ei ole üldse ADRA kontorit.

Piirkonna koordinaator valitakse lähiajal ning tema töö hõlmab ADRA Euroopa harusid ning koostööd Trans-Euroopa divisjoni ja Inter-Euroopa divisjoniga.

Kokkusaamisel otsiti viise, kuidas tõhustada annetuste kogumist põgenike heaks, edendada kogudusesisest, aga ka koguduse ja kogukonna ning koguduse ja põgenike vahelist kommunikatsooni; ja kuidas koostada koolitusmaterjali koguduseliikmetele, et aidata neil paremini põgenikega suhelda.

Osalejad kuulasid suure huviga, kui ÜRO põgenikeagentuuri vanemametnik Jasna Barberic rääkis edulugusid, aga ka lugusid täitmata vajadustest, eriti tõlkide puudusest. Ta leinas 4000 inimest, kes 2015. aastal Euroopa vetes hukkusid.

„See on väga murettekitav, sest meie peaeesmärk on päästa elusid,” ütles Barberic.

Möödunud aastal tuli Euroopasse üle miljoni inimese, paljud põgenesid Süüria, Iraagi ja Afganistani konfliktide eest; tänavu on meritsi saabunud 29 500 inimest.

Berberici kutse päästa elusid kattus hommikuse jumalateenistusega, mil jutlustas Marylandi 2400liikmelise adventkoguduse pastor Chad Stuart.

„Meie häälekas vastus kristlastena peaks olema kaastunne,” ütles Stuart.

Esinejad rääkisid erinevatest raskustest seoses rändekriisiga, alustades külmast ilmast. Maja Ahac, kes on koordineerinud tööd Sloveenia raudteejaamas, ütles, et kohaliku ADRA maskott oli pingviin, sest ilm oli nii külm. Ta kiitis oma meeskonna vabatahtlike tööd, ent märkis ka ära, et põgenikud kannatavad viletsate reisitingimuste, haiguste ja teel sündiva seksuaalse vägivalla tõttu. Ta rääkis vihakõnest ja ähvardustest, mis võivad olla suunatud nii põgenike endi kui nende vastu, kes neid abistavad.

„Meil saab raha otsa märtsi lõpuks,” ütles ta.

Töö rändekriisi keskmes on ADRA Euroopa kontorite jaoks uut laadi töö. Enne töötasid nad peamiselt doonoragentuuridena, kes saatsid vahendeid kaugetesse maadesse, aga nüüd on nende endi kogukonnad täis abivajavaid migrante. ADRA töötajad teevad koostööd kohalike kogudustega, et pakkuda abi põgenikele, kes soovivad alustada uut elu. Saksamaal töötab ADRA täiesti koguduseliikmete õlul. See tähendab keeleõpet, põgenikele tegevuse pakkumist ajal, kui neil ei ole luba töötada, abi uue kultuuri, väärtuste ja suhtumiste tundmaõppimisel.

Rootsis on ADRA keskendunud Jeemeni ja Süüria projektidele, kohalikud kogudused pakuvad abi vastsaabunud põgenikele. Ühe koguduse liikmed külastavad põgenikke endises adventkoguduse sanatooriumihoones, mis on nüüd muudetud põgenikekeskuseks. Koguduseliikmed õpetavad põgenikele muu seas ka suusatamist, mis on Rootsi talves oluline oskus.

Kokkusaamisel jõuti ikka ja jälle tagasi rahastamise küsimuse juurde. Parim viis on toetada ADRA tööd läbi kohalike esinduste.

Ahac sõnas, et ADRA kontor Sloveenias vajab väga pakiliselt vabatahtlike abi. Sloveenia 2 miljoni elaniku kohta on adventiste vaid 500.

„Käärige käised üles,” ütles Ahac. „Tegutsege. Lülituge tegutsemisse. Teie elu saab muudetud.”