Kolmest seitsmenda päeva adventistist koosnev paneel rääkis seksuaalsuse-teemalisel konverentsil oma lugusid homoseksuaalsusest ja teekonnast heteroseksuaalse elu poole.
Paneelis osalejad olid Ron Woosley, adventpastor ja The Narrow Way Ministry rajaja, Virna Santos, liikumise By Beholding His Love president, ning Wayne Blakely, kes on Know His Love Ministries teenistuse alusepanija.
„Me oleme täna siin, et kuualata tunnistusi,“ ütles paneeli moderaator Bill Knott, ajakirja Adventist Review peatoimetaja. „Me oleme siin, et kuulata usklike inimeste lugusid sellest, kuidas Jumal on neid lunastanud.“
Woosley ütles, et ta kasvas üles „korralikus adventistlikus kodus“, ent peresõber pilastas teda, kui ta oli alles laps. Pärast seda leidis ta end keskendumas samasoolistele suhetele. Adventkolledžis õppimise ajal ta abiellus, arvates, et abielu on lahendus tema häiritud identiteedile ja suhetele. Kui noor abielunaine avastas oma abikaasa suhted meestega, lõppes ka abielu.
Pärast enam kui 15 aastat erinevaid geisuhteid pöördus Woosley oma lapsepõlveusu juurde ja luges Piiblit ning Ellen White’i raamatuid. „Ma lugesin raamatut „Tee Kristuse juurde“, suits näpus ja kokteiliklaas laual,“ ütles ta. „Viienda peatüki juures panin suitsu käest ära.“
Woosley ristiti ja ta hakkas rääkima oma lugu kogudustes üle Ameerika ühendriikide. Nüüd on ta 21 aastat abielus olnud, ta on viie lapse isa ja Arkansase-Lousiana koguduste liidu ordineeritud pastor.
Wayne Blakely meenutas oma lapsepõlve, mida varjutab hülgamine ema poolt, kes oleks soovinud poja asemel tütart – seetõttu hakkas ta otsima suhteid meestega. Teda kasvatati erinevates peredes ja sugulased, kes panid tähele tema rasket käitumismustrit, saatsid ta psühholoogide ning pastorite juurde nõustamisele.
18-aastaselt kutsuti ta elama geikogukonda, kus ta leidis vastuvõtmist, mida polnud varem tundnud. „Sel ajal loobusin Jumalast,“ ütles Blakely.
Enam kui 30 aastat erinevaid sekspartnereid ja narkootikumide kasutamist ja 40 sõbra surm HIV/AIDSi epideemia esimeste aastate jooksul – selline oli Blakely elu.
Jumalik juhtimine tõi Blakely tagasi usu juurde, aga ka sõprade palved, kes ei olnud temast loobunud. „Jumal, muuda mind heteroks,“ oli olnud tema palve nooruses, ent nüüd mõistab ta, et eesmärk ei olnud orientatsiooni muutumine, vaid Kristuse kui oma Päästja tundmaõppimine.
Santos usub, et tema teekond lesbisuhete juurde sai alguse valusast peresuhtest. Ta oli seksuaalse ärakasutamise ohver lapsepõlves. „Keegi ei öelnud mulle, et see ei olnud minu süü,“ ütles Santos.
Santose perekond liitus adventkogudusega, kui Santos oli teismeealine, ent ta vaevles tõmbega samasooliste suhete poole ka ülikooli ajal. Ta kolis perekonnast eemale ja temast sai homoõiguste eestvõitleja.
Uuesti tärganud huvi koguduse vastu sai alguse pärast järjestikuseid isikliku elu kogemusi, mis kinnitasid Santosele koguduse õpetuste olulisust ja taevase pühamu tähtsust. Mõistes esimest korda elus, et Jeesus on tema kaitsja, hakkas ta oma elu ümber hindama.
Tema jaoks sai pöördepunktiks hingamispäevahommikune osasaamise teenistus, kui pastori abikaasa pesi uhke lesbi jalgu.
Paneeli moderaator Bill Knott küsis, kas neid lugusid võib vaadelda kui tüüpilisi. „Viimastel nädalatel on kuulda kahtlusi selle konverentsi autentsuses, kuna organisaatorid on valinud siia rääkima inimesed, kes ei ole enam praktiseerivad homoseksualistid. Kuidas teie neile kommentaaridele vastaksite?“
Woosley: „Me oleme kõik seal olnud. Me oleme olnud seal, kus on nemad praegu. Me oleme terve elu neid samu argumente kasutanud. Me oleme sellest välja tulnud. Oleme õppinud esimeseks seadma Jumala, mitte iseenda.“
Santos ütles, et tema jagas oma pöördumise lugu oma lesbidest sõpradega. „Mul on oma kogemus Jeesuse Kristusega ja ma ei ole enam lesbi. Aga ma ei ole parem kui teie.“ Ta meenutas, kuidas sõbra partner ütles: „Mul on sinu pärast hea meel. Seda on näha sinu näost, et oled leidnud oma elu armastuse.“
Santos tuletas delegaatidele meelde: „Me ei ole nendest paremad.“ Ta ütles, et on sõber paljudega, kes on väljendanud oma seisukohta selle konverentsi suhtes. „Jumal soovib meiega suhet. Ta otsis mind… Mul on usku, et minu sõbrad koputavad varsti meie ustele.“
Delegaatide kirjalikele küsimustele vastamiseks kulus 90minutiline sessioon. Nende seas oli küsimusi, kas panelistid peavad ennast ikka veel homoseksuaalseteks, kuidas peaks kogudus suhtuma inimestesse, keda tõmbavad samasoolised suhted ja kes ka praktiseerivad neid suhteid; küsiti ka nende organisatsioonide kohta, millega paneelil osalenud praegu töötavad.
„Me oleme täna näinud ja kuulnud julgusest,“ võttis Knott paneeli kokku. „Väljendagem oma tunnustust neile, kes on oma lunastuse lugu meiega täna jaganud.“
In English