8.–18. jaanuarini kestis ülemaailmses adventkoguduses 10päevane palveperiood, mille jaoks olid välja töötatud materjalid ja töölehed nii palvegruppidele kui üksinda palveaega pidanud inimestele. Töölehtedele on ka ära märgitud, mille eest palvetada võiks, ja samuti, kuidas.
Viljandi adventkoguduse palvegrupp võttis 10päevasest palveperioodist osa ning seal järgitakse ka 777 palveaega. Palvejuht – nii nimetatakse inimest, kes palvegruppi juhib – oli Viljandis Miikael Volkonski, kes sai 10päevasest palveajast teada Norra aastavahetuse üritusel.
Inimestele, kes on palveaja materjale lugenud, on silma jäänud, et palve on jagatud etappideks. Inglise keeles nimetatakse sellist palveviisi nimega united prayer, mis eesti keeli on ühispalve. Tallinnas Õismäel palvegruppi juhtiv Janne Kütimaa ütleb, et seda võib nimetada ka vestluspalveks – kõik osalised on koos Jumala ees ja vestlevad järgemööda.
Vestluspalve koosneb neljast faasist: ülistus, tunnistus, eestpalve ja tänu.
„Sellise palve iva on, et palvesoove ei koguta ja palvetamine on spontaansem. Ei kulu aega selle peale, et palvesoove koguda. Tavaliselt seistakse ringis/põlvitatakse ja siis igaüks palvetab, kui järg temani jõuab. Kui keegi palvetab väga pikalt, siis kellelgi teisel võib palvemõte kaduda või ununeb mõte, mille pärast palvetada sooviti,“ ütles Miikael. Vestluspalve ajal on igaühe palve üks kuni kaks lauset ja palvetatakse järgemööda. „Sellise palve eelis on, et järjekorda ei ole ja palved on lühikesed.“
Palve faasid:
I - ülistuse faas. Miikael: „Kuna ei ole järjekorda, siis saab igaüks oma mõtte välja öelda, kui tekib järgmine paus. Tekib sünergia. Kui faaside vahel lauldakse mõned laulud, siis tekib väga hea atmosfäär. Meie laulsime ühest laulust mõne salmi.“
II – tunnistus, tunnistatakse oma (avalikke) patte, mitte salajasi. Janne: „Tunnistamise osa on tervendav ja vabastav. Seal ei tooda Jumala ette väga isiklikke teemasid, tuuakse sellised mõtted, millega teised saavad samastuda, üldised patud, see ei ole isiklike pattude tunnistamise koht. Rootsis tehakse nii, et pattunistuse osas on vaikne hetk, igaüks ise tunnistab oma patud.“
Miikael: „Kuna patud lahutavad meid Jumalast, siis me peaksime endid puhastama enne, kui Jumala ette eestpalvetega läheme. See võib palveelust puududa ja minu jaoks oli see osa avastus. Tunnistamise faasis on oluline lasta Jumalal rääkida, võtta vaikusehetk. Teinekord ei tule oma patud meelde, aga on vaja võtta aega ja lubada Jumala Vaimul rääkida.“
III – eestpalved, paberi peal või palve käigus välja öeldud, piiranguid pole. „Viljandi koguduse palvegrupis otsustati palvegrupis selle vormiga edasi minna ka pärast palvepäevi,“ sõnas Miikael.
IV – tänamine. „Palvegrupis tulevad kohe meelde mured ja palumised, meil justkui ei ole aega ülistada, kiita ja tänada, aga eestpalved ei unune kunagi. Jumala tänamise käsk on kõige rohkem mainitud käsk Piiblis. Olen tähele pannud, et vabakogudustes ülistatakse Jumalat rohkem kui adventkoguduses,“ jagas Janne oma kogemusi seoses vestluspalve tänuosaga. Miikael lisas, et eestlastena ei ole meil sageli väga kerge leida asju, mille eest tänulik olla ja selles faasis peab pingutama.
Miikael sõnas, et tavaliselt läbitakse need faasid ka meile tuttavaks kujunenud palves, aga vestluspalve eelis on, et selles osalejad ei pea tingimata midagi ütlema. „Ringis palvetades on järjekord ja eriti uuel kristlasel võib tekkida pinge, kui kord hakkab temani jõudma.“ Janne lisas, et kogeb vestluspalve õnnistusi, kuna palves ollakse avatud ja ükski osa ei unune ära teiste palve kuulamise ajal. „Keegi ei ütle ka enda palve lõppu aamen, igaüks palvetab lühidalt.“
Viljandi koguduse palvegrupp käib koos kaks korda nädalas, kolmapäeviti ja reedeti kell 6 õhtul. Tunni alguses loetakse Piiblit, pärast seda mõnd raamatut, praegu on järg Ellen G. White’i „Tunnistuste varakambri“ juures. Kuna osa võetakse ka 777 palveajast (igal õhtul kell seitse ja igal hommikul kell seitse ja seitse päeva nädalas), siis palveaeg saabubki lugemise lõppedes. Kuna aga viljandlased on nüüd tutvust teinud vestluspalvega, on Miikaeli sõnul vaja mõelda, kuidas edasi minna.
Kui kogudustes on palvegruppe, kes sooviksid vestluspalve kohta rohkem teada saada ja seda oma palvegrupis kasutada, siis Miikael ja teisedki Viljandi palvegrupi liikmed on nõus tulema tutvustama ja juhendama.
Janne hakkas oma kodus palvegruppi korraldama Norra aastavahetuse sädemest sütitatuna. Algust tehti 1. jaanuaril ja kolmapäev ongi jäänud kooskäimise ajaks. 10päevase palveaja teemani jaanuaris selles grupis ei jõutud, ent eesmärk on samad palveteemad Jumala ette tuua veebruari kogunemistel.
10päevast palveperioodi uue aasta alguses on adventkoguduses peetud alates 2012. aastast. Igal aastal on olnud üks lõik Piiblist uurimiseks ja üle maailma ühed palveteemad. Sel aastal keskenduti Meie Isa palve uurimisele ning palvetati eriti suurlinnade misjoni pärast, mis puudutab sel aastal Eestistki, Tallinn on valitud Balti uniooni misjonilinnaks 2014. Kõik materjalid on olemas ka nii eesti kui vene keeles, samuti ka juhtnöörid palvejuhtidele.
777-palve tähendab igapäevast palvetamist kell 7 hommikul, kell 7 õhtul ja 7 päeva nädalas. Palvefookuses on äratus, usupuhastus ja Püha Vaimu väljavalamine koguduses.
In English