2Kn 20. ptk.
Lugesin aastakümneid tagasi lugu Voldemar Pansost, kes külastas haigla üksikpalatis ühte oma õpilast - konservatooriumi lavakunstikateedri tudengit. Viimane põdes leukeemiat. Poiss oli andekas, kuid haigus tegi oma töö ja kui Panso tegi oma viimast külaskäiku, mõistis ka noormees, et see on nende viimane kohtumine. Lahkumise hetkel ajas noormes viimast jõudu kokku võttes ennast istuma ja haaras Pansol küünarvarrest. Palati seintelt kaikus vastu kurblik hüüatus: "Õpe...
[...]
Loe edasi blogist
In English