Kohe kuidagi ei kannata patune inimloomus edusamme ja Jumal peab end nii sageli meelde tuletama sellega, et tõmbab eemale oma kaitsva käe. Alustanud õigesti ning kogenud seejärel võite, läks Juuda kuningas Amasja peagi õhku täis ja pidi peagi taluma eriliselt alandusi. Alles see oli, kui Ta isal tuli naha päästmiseks loovutada kõik enda ja Jehoova koja varad. Nüüd pidi tema loovutama selle, mis vahepeal kogunenud ja linnamüürigi kisti kõvasti maha vähendamaks kaitsevõimet. Ja kellega veel see tüli? Taas vennatapusõda Iisraeliga. See kõik ilmselt tähendas läb...
[...]
Loe edasi blogist
In English