1.Saamueli 1.peatüki peategelase Hanna elu kaudu, naise kaudu, kel polnud vähimatki poliitilist või religiooset kuulsust, näeme Jumalat, kes armastab meid väga lähedaselt ja isiklikult; Jumalat, kes räägib meile, et me oleme keegi, isegi siis, kui maailm on usin saatma sõnumit, et me pole keegi.
Hanna tundeid ei peaks olema raske mõista, eriti veel kultuuris, kus poisslast omada tähendas kindlustatust vanas eas. Lapse mittesaamist peeti jumalikuks needuseks. Lapseta naine pidi nii kogukondlikus kui ka perekondlikus ringis elama häbimärgiga, et arvatavasti on ta Jumalast neetud. On ilmne, et see mõjutas te...
[...]
Loe edasi blogist
In English