Kui ma kuulen kedagi ütlemas, “oh, mis nüüd mina…”, siis kerkib mulle vaimusilma pilt kuskilt raamatust loetud alandlikust mehikesest, kes seisab müts peos, õlad kössis kellegi kõrge ja tähtsa ees. Vahest oleme kõik end samamoodi tundnud – kogenematu ja rumalana? Vahest on selline reaktsioon olnud meelega, kui me ei taha mingit ülesannet vastu võtta? Saamuel [...]...
[...]
Loe edasi blogist
In English