11.-13. juunini toimus Tartus EELK kirikupäev ja laulupidu “Mu mano tulge, latse”. Ürituse raames leidis aset palju erinevaid sündmusi üle kogu linna, kulminatsiooniks võib siiski pidada hingamispäevaõhtust laulupidu Tartu laululaval ja sellele eelnenud piduliste rongkäiku läbi linna.
Adventkogudused olid esindatud kahe kooriga: Tartu Adventkoguduse Segakoor, mis koondas mitmete Lõuna-Eesti koguduste lauljaid ning Tallinna Adventkoguduse Segakoor.
Ehkki prooviperioodil oli laulude omandamisega kohati hulk tegemist, võis iga laulja ja kuulaja rõõmustada õnnestunud repertuaarivaliku üle. Kavas oli mitmeid häid laiemale publikule veel tundmata teoseid – küllap on nende osaks aja jooksul armsaks lauldud saada.
Olen südamest tänulik Taevasele Isale, kes õnnistas kogu ettevõtmist, jagas päikesepaistet, rõõmu Temast, muusikast ja üksteisest. On imeline, et meil on võimalus ja vabadus ühendada oma hääled ja laulda hulgakesi Tema kiituseks. Veel enam - olla sõnumiviijateks, et kutse - “Mu mano tulge, latse” - jõuaks tõepoolest iga inimeseni.
Helerin Lehtla
Alljärgnevalt kõnetavad Sind, armas lugeja, laulupiduliste muljed ja mõtted:
Meie jõudsime kohale reede õhtul ja saime osa Peetri kirikus ette kantud gospelkantaadist „Teelised”, mis sobis hästi suure laulupäeva eelõhtusse. Ja kuidas siis ikka „mu mano tulge, latse”, kui mitte teelistena. Laulupäev ise oli oodatult tore, päev täis laulu ja kõndimist. Oli see nüüd murdosake tundest, kuidas kunagi taevastes koorides laulame (ilmselt siis tunduvalt rohkearvulisemana, kui kolmetuhandekesi), igatahes oli seegi piisavalt võimas. Kahju ainult, et publikut oli vähem kui lauljaid-mängijaid, kuid kindlasti oli kohal Tema, kelle juurde Ta „latse” kogunesid.
/ Gerli, Erlend, Heli-Mai ja Neeme Arras /
See oli minu esimene vaimulik laulupidu, kus sain olla laulja. Meeldis väga. Tore oli koos nii hulga rahvaga Jumalale laulda.
/ Liina Hommik /
Olen lapsepõlves ühe korra mudilaskooriga laulukaare all laulnud, aga toonased laulud ülistasid teadagi Leninit... Nüüd sain kogeda midagi hoopis muud. Sajad ja sajad inimesed, ka eri rahvustest, kogunevad rõõmsal meelel, et laulda oma Loojale. Oli meeliülendav selles rahvamassis seista ja tõdeda, kuidas ajad on muutunud. "Ütle, mis on inimene, et Sa tema eest hoolitsed ja vaeva näed ja tema peale mõtled?", küsib Piret Rips oma imeilusas laulus ja ega me seda piiritut armastust lõpuni mõista suudagi. Taevaisa hoolitsust saime tunda kogu oma reisi vältel kõikide nende inimeste kaudu, kes võtsid vaevaks meid majutada ja toitlustada. Ja veel eriline tänu meie koorijuhile Helerinile, kes oma väikeste laste kõrvalt ka meid jaksab musikaalselt kasvatada. Kokkuvõttes: supermälestus!
/ Helen Eino /
Meil on küll vähesed kogemused laulupidudel osalejatena, kuid see vaimulik laulupidu jääb küll taas väga positiivse ja õnnistusterohkena meelde.
Nii mõnigi laul, mida olime juba paar kuud harjutanud, hakkas alles laululaval lahtise taeva all lauldes meie südamele kõnelema. Ja muidugi võib taas Taevaisale tänulik olla päikesepaiste õige ajastamise eest. Ainuke küsimusi tekitav seik sel ja ka mõnel varasemal laulupeol oli valikkooride lavaletoomine. Meie arvates ei sobitu see laulupeo sisuga ja ka teostuselt ei tundunud see meie silmis end õigustavat. Samas lastekooride rõõmus ülesastumine oli väga kaasakiskuv ja tekitas mõtte, et tulevikus võiks ka meie koguduste lapsed seal laulda.
/Liina ja Heiki Kõrgend/
Oli ääretult võimas tunne laulda, selleks et maailm näeks, et meid on nii palju, kes me usume Elavasse Jumalasse ja oleme õnnelikud. Meile, kristlastele, andis see väga palju, tekkis ühtekuuluvustunne, mida ei saa sõnadesse panna. Tänu sellele üritusele nägime kõik, et meil on nii palju inimesi, kes tahavad midagi teha ja maailmale midagi anda. Nägime, et meid on palju ja me saame alati üksteisele toeks olla.
/ Liisu ja Marleen Lobjakas /
In English