Balti uniooni kogudusevanemate retriidi läbiv teema oli misjonikultuur

Balti unioon ja selle liidud on kokku leppinud, et kogudusevanematele korraldatakse igal aastal just neile mõeldud retriit – ühel aastal korraldab retriidi unioon ja siis jälle kohalikud liidud, nii et uniooni tasandil saadakse kokku üle aasta. Tänavune kogudusevanemate retriit oligi uniooni korraldatud ning see toimus 17.–19. aprillil Lätis Jurmalas.

Retriit algas reede õhtul ja kokku oli tulnud umbes 70 inimest – kogudusevanemad olid oodatud koos abikaasaga, samuti osalesid kolme liidu esimehed ja pastorite ühenduse sekretärid. Trans-Euroopa divisjonist oli kohal divisjoni pastorite ühenduse sekretär David Neal, kelle kanda oli suur osa retriidi sessioonidest: reede õhtul üks, hingamispäeval kaks ja pühapäeval kaks esitlust. Ta rääkis kogudusevanema missioonist 2020ndatel ja selle töö keerukusest tänapäeva maailmas, aga ka misjonimeelsusest, misjonikultuurist ja juhtimisstiilidest.

Hingamispäevases jutluses kasutas Neal kahe laeva võrdlust: kruiisilaeva ja päästelaeva. Ta küsis, kumb on evangeeliumitöö suhtes tõhusam laev, ning jäi peatuma mõttele, et oleks tore, kui meie laev läheks välja eesmärgiga inimesi merehädast päästa ja vastata nende vajadustele. Jutlus tugines tekstile Apostlite teod 27:37–44, kus kirjeldatakse laevahukku – Neal kasutas seda kujundit koguduse olemuse mõistmiseks, maalides kontrasti kahe lähenemise vahel: suletud kindlus vs avatud uksed, misjonipassiivsus vs missioonikesksus, tegutsemine enda kasuks vs teiste heaks, pastorikesksus vs liikmekesksus. Jutluse peamine sõnum oli, et elav kogudus ei eksisteeri iseenda jaoks, vaid on liikumine, mis teenib teisi, kaasab liikmeid aktiivselt ning elab misjoniteadlikult.

Oma sessioonides lähtus Neal kolme riigi kultuurilistest erinevustest. Ta tõdes, et Balti uniooni riikides on väga erinevad kultuurid – Eesti väga sekulaarne, Läti veidi religioossem ja Leedu katoliiklik maa – ning küsis, kuidas neis erinevates kultuurides inimestele läheneda. Ta rõhutas Ellen White’i mõtet, et esmalt tuleb inimestega seltsida, seejärel märgata nende vajadusi ja need täita ning alles siis saab neile rääkida oma sõnumit. Kõigi sessioonide läbiv teema oli misjonikultuur.

Juhtimiskoolitusel käsitleti erinevaid juhtimisstiile ning rõhutati, kuidas igaüks saab teadlikult kasvada ja areneda seitsmes olulises valdkonnas. Inspiratsiooni ammutati põhimõtetest nagu proaktiivsus, selge sihi seadmine, õigete prioriteetide hoidmine, koostööle suunatud mõtteviis ning oskus kuulata ja mõista. Lisaks juhtimisoskustele rõhutati ka sisemiste väärtuste kujunemist. Tõeline juht kasvab inimesena: ta on Kristuse poolt muudetud, alandlik ja kaastundlik, kohtleb teisi võrdselt ja kaasavalt, laseb oma elu Kristusel juhtida, on andestav ja valmis õppima ning ümber õppima. Peasõnum oli, et juhtimine ei seisne ainult oskustes, vaid ka iseloomus – küps juht areneb nii tegutsemises kui ka südamehoiakutes.

Retriidil oli ka paneeldiskussioon, mida juhtis uniooni esimees David Nõmmik. Paneelis olid jutuks kogudusevanemate jaoks üsna igapäevased küsimused: kuidas saavad kogudusevanemad Jumalalt kutse seda tööd teha ja kuidas saavad nad oma vaimulikku elu hoida ning edendada. „Kogudusevanemad käivad tööl, koguduses teevad nad vabatahtlikku tööd ja küsimus on, kuidas nad suudavad hoida enda vaimulikku elu,“ rääkis David. „See on jah problemaatiline teema ja sõltub ka sellest, mida keegi esikohale paneb, aga rääkisime sellest, kuidas leida pärast tööpäeva aega, et Piiblit uurida, palveelu elada – ainult hingamispäevast selleks ei piisa. Tundub, et aja leidmine on tänapäeval suur teema,“ tõdes David. Teine sõlmpunkt, mis paneelis esile kerkis, oli jutluste pidamine. „Kõigile ei meeldi jutlustamine väga, see on seotud ettevalmistamisega. Kui kogudusevanematel oleks rohkem aega, oleks see neile lihtsam.“

Lisaks paneelile, kus kogudusevanemad ja juhid said oma mõtteid ja küsimusi avaldada, oli ka kogemuste jagamise võimalus – üks kogudusevanem igast riigist rääkis enda tegemistest ja koguduse misjonitööst. Eestist rääkis Stanislav Karlov, kes on Pärli koguduse vanem. Ta nentis, et kui oli Tallinna kesklinna venekeelse koguduse vanem, väsis ta sellest ja nüüd, kui on võimalus seda tööd teha Pärli koguduses, läheneb ta sellele teistmoodi. Lätist pärit kogudusevanem rääkis, kuidas nad püüavad oma koguduses misjonitööd teha, kasutades inimesteni jõudmiseks kirikute ööd, kuhu kutsuvad kohalikke tuntud inimesi vestlusõhtule. Leedust pärit kogudusevanem, kes on ühtlasi ka piiblitööline, jagas enda kogemusi misjonitööst – seal käiakse ukselt uksele kirjandust levitamas ja kasutatakse võimalusi inimesi ka tänaval kõnetada.

Uniooni esimees David ütles, et tagasiside retriidile oli positiivne, ent oli ka ettepanekuid järgmiseks korraks. Retriidi üks eesmärke on Davidi sõnul ka puhata, ja seda nii koos abikaasa kui ka kaaskogudusevanematega.