12.– 14. jaanuaril olid Haapsalus selle aasta Piibli- ja pallipäevad. Üritus algas reede õhtul Haapsalu adventkirikus ülistusteenistusega, kuhu läbi talvise lumesaju olid kogunenud noored erinevatest linnadest üle Eesti. Seal jagas Andres Ploompuu muljeid oma misjonireisist Etioopiasse. Huvilised, kes reedel ise kohale minna ei saanud, said seda kõike jälgida interneti vahendusel otseülekandena.
Hingamispäevaks kogunes kultuurimajja juba suurem hulk rahvast. Kultuurimajas toimus Piibli- ja pallipäevade põhiline osa. Hommikut alustati ühiselt lauldes ning seejärel vaadati lühikest videot „Tähendamissõna kaotatud drahmist“. Õppetükki, mida õpiti seekord väikeste gruppide asemel ühes suures grupis, võttis läbi Viktor Nõmmik. Teemaks oli Vaimu vili, eelkõige headus. Arutleti selle üle, mis on headus, milline see on ja kuidas saaksime meie peegeldada teistele Jumala armastust ja headust. Arutelu oli väga huvitav. Et panna osalejaid rohkem kaasa mõtlema, käis Viktor Nõmmik saalis mikrofoniga ringi ja küsis neilt õppetüki läbivõtmise käigus tekkinud küsimusi. Lastele tegid samal ajal lastetundi Jaana Käsk ja Evrika Subi. Õppetükile järgnes kooslaulmine, lisaks sellele esines ansambel D-duur ja vaadati videot „Tähendamissõna suurest pidusöögist“. Pärast seda oli Etioopia stiilis korjandus, kus kasutati korjanduskarpide asemel vihmavarje.
Jutluse pidas Andres Ploompuu. Kuna selle aasta Piibli- ja pallipäevade viktoriin pidi olema Jeremija raamatu põhjal, oli ka jutluse teemaks Jeremija elu. Andres rääkis, et Jeremija kuulutuse alguses oli Iisraelis olukord rahulik. Rahvas uskus, et kuna nad on Jumala poolt valitud ja neil on tempel, kus toimuvad teenistused, on nad alati Jumala poolt hoitud ning neile ei saa midagi halba juhtuda. Just seetõttu oligi Jeremija kuulutus templi hävitamisest ja rahva vangiviimisest nii ebapopulaarne. Ka meie võime langeda samasse lõksu, kuhu Iisraeli rahvas. Me arvame, et peamine on kirikuskäimine ja seal enda kindla rolli täitmine, me hoiame kinni traditsioonidest ja kindlaksmääratud kombetalitusest. Nii säilitame vormi, aga kaotame sisu. Kristlus ei ole ainult kooskäimine, see on elustiil, mis mõjutab kogu meie elu. Kirikul on tähtis roll, aga sinna tuleb minna avatud südamega ning pidada meeles, et Jumal ootab meilt eelkõige armastust Tema ja teiste inimeste vastu. Just seda kadumaläinud armastust püüdiski Jeremija oma rahva südames äratada. Me ei peaks ootama, et meile tehakse head, me peame olema ise aktiivsed ning näitama üles armastust nii oma kallimate kui ka võõraste vastu. Jutluse lõpuks näitas Andres videot, mis rääkis armastusest. Pärast jutlust esinesid lauluga Haapsalu ja Kuressaare koguduse noored ja vaadati videot „Tähendamissõna peidetud varandusest“. Sellele järgnes ühine laul. Siinkohal tänusõnad Liisu Lobjakale, kes korraldas selle aasta Piibli- ja pallipäevade muusikalise poole.
Pärastlõunal kogunesid kõik uuesti kultuurimaja saali, kus pidi algama piibliviktoriin. Enne seda tänati korraldajate poolt Märt Maurerit, kes on läbi aastate aidanud väga palju nii viktoriini kui ka võrkpallivõistluste läbiviimisel. Kingituseks oli talle raamat, kuhu igaüks võis kirjutada tema kohta midagi head.
Selle aasta viktoriin oli natuke teistsugune kui eelmistel aastatel. Kõige suurem erinevus oli see, et küsimusi ei teinud mitte kogudused, vaid žürii. Lisaks sellele ei pandud võistkondi lihtsalt paremusjärjestusse, vaid esikoha said kõik, kes vastasid 90 % või üle selle küsimustest õigesti. Juuniorid ja seeniorid olid koos ning rändpiibli pidi saama võistkond, kellel olid viktoriinis ja võrkpallis kokkuvõttes kõige paremad tulemused. Kuigi viktoriini finaaliosa, mille ees osalejad tavaliselt kõige suuremat hirmu tundsid, oli ära jäetud, muutus võistlus siiski lõpupoole üha pingelisemaks. Rahuneda aitasid Jõhvi, Põltsamaa ja Haapsalu koguduste poolt tehtud lõbusad ja huvitavad videoklipid. Esimese koha said Tartu, Elva ja Tallinna III kogudus.
Pärast viktoriini läksid osalejad spordihoonesse, kus oli õhtusöök ja peeti võrkpallivõistlused. Seal oli võimalus elada kaasa pallimängudele ja rääkida juttu sõpradega, kellega tihti kokku ei saa. Pinevust jätkus nii palliplatsile kui ka pealtvaatajate ridadesse. Kõige suuremad ergutushüüded kuulusid uuele kogudusele – Keilale – kes vapra mänguga alagrupist edasi pääses. Võistlused kestsid keskööni ning jätkusid järgmisel hommikul. Üldvõidu, rändpiibli ja võrkpallikarika sai Tallinna III kogudus.
Suured tänud kõigile korraldajatele, esinejatele, osavõtjatele ja külalistele, tänu kellele sai selline tore üritus võimalikuks! Kohtumiseni järgmise aasta Piibli- ja pallipäevadel!
In English