Perelaagri teema oli "Üks Issand, üks süda, üks pere"

Juuli teisel nädalavahetusel, 11.–13. juulil oli koguduse laagrikeskus Rõõmusaarel perelaagri päralt. Perelaager, mis kutsub kokku koguduse pered, on liidu kõige suurem laager juba aastaid, tänavu oli registreerunuid ligi 250. Laagri teema oli „Üks Issand, üks süda, üks pere.“

Koguduste liidu peretöö juht Marge Randlepp ütles, et laagri teema sai sõnastatud koostöös koguduste peretöö entusiastidega. „Vaatasime, mis teemad inimesi kõnetavad ja millest pole tükk aega räägitud. Me tahame, et pered oleksid ühtsemad ja et Issand oleks esikohal,“ rääkis Marge ja lisas, et kui Annely Kaasik ütles, et tema on valmis töötuba tegema, ja pakkus välja ka teema, siis tulid teised töötoad sinna juurde. Annely töötoas arutati ühtse pere teemade ümber – millel põhinevad head suhted ja kuidas neid saavutada ning hoida. Teist töötuba juhtis Ruth Lobjakas ja teemaks oli üks süda – kuidas juhtida laste ja noorte ootusi. Veebruaris Eestisse saabunud misjonär Daniel Meder vedas töötuba, kus kõne all oli perekonna vaimulik kasvamine.

Laager algas reede õhtul tavapärase paaride kohtumise lugude kuulamisega. Seekord rääkisid oma kokkusaamise loost Siim ja Sarah Vilumets ja Daniel Meder. (Danieli abikaasa Svitlana ei saanud laagris osaleda, kuna nende laps oli haige.) Vestlust juhatas Marge. Pärast intervjuud lauldi üheskoos sünnipäevalapsele Lennartile ning maiustati küpsisetordiga.

Hingamispäeva hommikul oli piiblitund gruppides ja seejärel Danieli jutlus perekonna õhustiku teemal. Daniel kutsus üles oma pereliikmetega heasoovlikult rääkima ja oma lapsi ning abikaasat õnnistama, et me ehitaksime üksteist üles, mitte ei kisuks maha. Jutluse aluseks oli 2. Ajaraamatu 4. peatüki tegelane Jabes, kelle nimi tähendab vaeva või valu. Jutluses oli luubi all Jabese palve, mis on kirjas 10. salmis. Marge, kes jutlust tõlkis, ütles, et see oli tema jaoks üks laagri kõrghetki. „Nautisin kõnet ja selle tõlkimist. Energiat andis see, et jutlust kuulati huviga ja mõte jõudis rahvani. See oli jõuline jutlus.“

Pärast lõunat oli aeg töötubade käes. Lastele olid oma töötoad: pakutrükk, origami, maastikumäng ja pärlitega meisterdamine. Annely andis oma töötoa lõppedes kõigile koduse ülesande: et kõik pereliikmed võiksid üksteist imetleda ja väärtustada, selleks on vaja leida põhjused, mille eest tänulik olla, ja seda ka pereliikmetele öelda. „Mõtle selle peale, et sinu kõrval on inimene, keda sa armastad. Seda peab kogu aeg meelde tuletama, sest elukiiruses võib see meelest ära minna, miks ma oma kaaslasega koos olen,“ rääkis Annely. Selles töötoas oli juttu ka vanemate-laste suhetest. „Ka lastele peab armastust väljendama. Kui laps läheb perest välja, peab ta teadma, et ta on armastatud ja väärtustatud ja et vanem imetleb tema omadusi. Siis ta läheb tugeva ja enesekindlana perest välja.“

Ruth sõnas, et tema töötoa eesmärk oli jagada viise, kuidas laste ootusi juhtida või tasakaalustada. „Siin on oluline suhtlemine – rääkimine, kokkulepete sõlmimine, kuulamine, mõistmine, analüüsimine. Enda eeskuju on ka väga-väga oluline,“ sõnas Ruth. Ta andis osalejatele päris elu juhtumeid, kus vanemate ja laste ootused põrkuvad, ning nende põhjal sündis arutelu. „Tahtsin nende juhtumitega näidata, kuidas ootused hakkavad põrkuma, laps ootab ühte, sest tema mõjusfäär on teistsugune, ja vanemad ei ole osanud või tahtnud seda mõjutada. Need juhtumid on läbi rääkimata. See on minu meelest ootuste juhtimise viga, kui jätad väiksele lapsele info andmata või olukorra läbi rääkimata,“ selgitas Ruth ja lisas, et lapse elus hiljem saab küll teha vigade parandust, aga see on keerulisem, sest teismelisel või noorel täiskasvanul on kujunenud oma väärtused. „Aga kui toimub suhtlus, siis muutub kõigi mõttemaailm, kes vestluses osalevad.“

Daniel ütles, et tema töörühma peamine mõte oli kristlase vaimuliku kasvu tasandite tutvustamine. „Kui me oleme baastasemetel, siis meil ei ole vaja suhet Jumalaga, me järgime reegleid ja teeme asju. Siis räägime käitumisest. Aga Jeesus ei räägi käitumisest, vaid suhtest.“ Daniel rääkis, et tema eesmärk on, et inimesed tuleksid baastasemelt välja ning kasvaksid järgmisele tasemele. „Inimesed ei taha reegleid, vaid suhteid. Evangeeliumi kuulutades ei too me inimesi reeglite juurde, vaid meie misjon on viljakam, kui toome inimesi suhte juurde.“ Daniel lisas, et kui inimesel on elus missioon, siis on tema elu huvitavam ja ta on ka misjonitöö suhtes elevil. Vaimuliku küpsuse seitsme taseme kohta saab rohkem lugeda siit ja detsembri Meie Ajast. 

Hingamispäeva õhtul said kõik pered ja sõpruskonnad aega, et valmistada ette pantomiim või video piibliloo või -salmi põhjal ning õhtul esitati neid suures telgis. Pärast iga pantomiimi või video äravaatamist said lapsed võimaluse pakkuda, mis loo või salmiga Piiblist tegu oli. Nagu ka eelmisel aastal, pakkus nii ettevalmistus kui ka esitamine ja äraarvamine palju rõõmu.

Pühapäeva hommikul söödi koos pannkooke ja nagu laager algas sünnipäevalapse õnnitlemisega, nii lauldi laagri viimasel päeval õnnitluslaulu Sära Meikole. Pühapäeval said kõik soovijad lustida võrkpalliväljakul.

Marge sõnas laagrile tagasi vaadates, et tore on näha inimesi, keda pole tükk aega näinud. Ta mainis laagri väärtusena ka arutelusid: „Nautisin väga Ruthi töötuba. Kus iganes on vestlus ja arutelu, on minu nauditavad kohad.“ Laagri algusele lisas värvi reedeõhtune elektrikatkestus, mis oli tingitud äikesest, ning tugev vihmasadu laupäevahommikuse jutluse ajal.