ACTS-koolituse teine osa oli Kreekas, Eestist osales neli inimest

7. kuni 10. jaanuarini oli grupp eestlasi Kreekas ACTS-koolitusel, mis oli juba teine osa koguduserajamise ja taasrajamise neljaosalisest koolitusest. Eelmine ja ühtlasi esimene koolituskord oli juulis Tallinnas.

Eesti grupis on Aleksandr Tsugai, Aleksandr Glamozdinov, Marge Randlepp, Priit Keel ja Meeri Pajula, viimane sel korral haiguse tõttu ei osalenud.

Aleksandr Tsugai sõnas, et seekord oli koolituse fookuses kootsimine. „Oli hästi tähtis, et näeksime, kuidas see praktikas toimib. Meil ei ole veel koguduses kootsimise kultuuri, aga kui olen professionaalsete kootsidega kokku puutunud, olen tundnud selle head mõju,“ ütles Aleksandr ja kirjeldas, et koots ei anna nõu, ega tohigi anda, vaid aitab suunavate küsimustega inimesel oma tegevusplaani välja töötada. „Olin seal nii liidu esimehe kui ka Pärli koguduse liikme ja juhina. Esimehena olen koolituse moderaatorgrupi liige, kuid Pärli koguduse liikmena vaatan ka helge tuleviku poole, et rajada kunagi teise põlvkonna kogudus,“ ütles Aleksandr. Ta kirjeldas mõtet, mille sai koolitusel kootsimise käigus: panna Pärli koguduse aastaplaani see, et koguduse pered kutsuksid enda koju uusi tuttavaid või sugulasi, kellega saab koos aega veeta ja samm-sammult ka vaimulikel teemadel rääkida. „Aasta lõpus saavad kõik need kodugrupid kokku ja jagavad kogemusi.“

Aleksandr Glamozdinov rääkis, et ACTS-koolitus kestab kaks aastat ja iga osaleja on ka mingi koguduse (taas)rajamise juures. „Me tegime üksteisele seal kootsingut, et näeksime ja sõnastaksime uue koguduse rajamise eesmärgid. Igaüks meist teeb tööd oma tuumikgrupiga, mis loodetavasti kujuneb koguduseks. See koolitus on uus töövahend edukaks koguduserajamiseks.“

Priit peab koolituse juures oluliseks seda, et seal on samamoodi mõtlevad ja sama kogevad inimesed. „Kui keegi tahab koguduses midagi uuendada, siis see koolitus on hästi praktiline, seal mõeldakse läbi konkreetsed sammud, kuidas edasi minna. Ja kui on probleeme või küsimusi, siis seal on inimesed, kes oskavad vastata. Protsess on kogu aeg toestatud.“ Marge lisas sellele, et küllap on mõistetud, et algatused ei kustu ära, kui neil on tugisüsteemid. „Mina olen kolmandas koguduserajamise tsüklis. Kunagi tegin selle läbi Peter Roennfeldti juhendamisel ja siis SEEDS-prgrammi raames Tom Evansi juhendamisel. Nüüd juhendab meid Anthony WagenerSmith. Seda koolitust eristab eelmistest see, et see loob hästi palju tugisüsteemi,“ rääkis Marge. „Siin on aruandlus 20 inimese ees – peab kogu aeg esitlema, kuhu oled jõudnud, mida oled teinud, kuidas sul läheb ja missugused on väljakutsed.“

Eesti grupi liikmete koguduse (taas)rajamise mõtted on praegu järgmised: Kuressaare kogudus on Meeri Pajula eestvedamisel astunud koguduse taasrajamise protsessi; Tallinna rahvusvahelise kogudusegrupi TISDACi tuumikgrupp on neli kuud kokku saanud, et arutada koguduseks saamise võimaluste ja võimaliku uue koguduse eesmärkide teemal; Narvas on loodud misjonimeelne väikegrupp, kes mõtleb uue koguduse rajamise peale; Viljandis on mõte rajada uus kogudus, kuid tuumikgruppi pole veel loodud. „Me oleme kõik erinevas kohas, kuid see ei sega meil kursusel osalemast,“ sõnas Aleksandr Glamozdinov. „See materjal, mida praegu omandame, aitab meil edasi minna.“

Küsimusele, kas praegu oleks ennatlik küsida uute koguduste tekkimise kohta, vastas Marge, et ei ole. „Kui seda raamatute järgi teha, siis kui grupp saab kokku vähemalt kaks korda kuus, siis peaks selleks kuluma aasta. Kui läheb kauem, siis jääb see protsess venima ja kui läheb kiiremini, siis see on nagu enneaegne laps. Peab teatud arengud ja eesmärgid läbi mõtlema.“

Aleksandr Tsugai sõnas, et koolitusel on väga head koolitajad ja on hea näha, kuidas teised mujal samade probleemidega silmitsi on. „On väga julgustav, kui näed inimesi kaugemalt ja ka lähemalt. Näiteks Lätis on mitu potentsiaalset projekti. On tore näha, kui innustunud nad on, aga ka seda, et neil on samad mured ja sama inimeste otsimise teekond.“ Ta lisas, et divisjoni toetus koguduste (taas)rajamisele on suur. „Seekord oli kohal ka peakonverentsi linnamisjoni juht Bledi Leno, ta avaldas meile oma toetust ja see on ka väga tähtis. Suured tänud neile, kes seda teevad, meie saame nende tööst väga palju kasu.“

ACTS-koolituse kolmas osa on tänavu juunis Riias ja viimane osa aasta lõpus, detsembris Kreekas Tessaloonikas.