Liidu nõukogu koosolekul 2. juunil 2024 kinnitati Kuressaare koguduse taasrajamise plaan. Hingamispäeval, 19. oktoobril külastas Kuressaare kogudust liidu esimees Aleksandr Tsugai ning kinnitati koguduse taasrajamise tuumikgrupi liikmeskond. Koguduse taasrajamise juht on kogudusevanem Meeri Pajula. Koguduse pastoriks jääb endiselt Virve Toom.
Kogudusevanem Meeri Pajula selgitas taasrajamise tagamaid ja eesmärke. „Selle mõttega – kogudust taasrajada – pöördus eelmisel aastal minu poole Ivo Käsk (Ivo oli siis liidu koguduserajamise koordinaator, toim), kui ta sai teada, et ma kolin Saaremaale. Kuna koguduste rajamine on Eestis oluline teema, millele soovitakse tähelepanu pöörata, siis oli arutamisi ka sel teemal, et väiksemaid kogudusi taasrajada.“ Kuressaare kogudus on väike kogudus – koguduse nimekirjas on 20 inimest, regulaarseid külastajad nendest umbes kaksteist.
Koguduse taasrajamise protsess on nüüdseks väldanud pea aasta aega. „Mina kolisin Kuressaarde jaanuari lõpus, hilistalvel käisid meil külas Aleksandr ja Ivo ning saime ühel pühapäeval koos Kuressaare teise kogudusevanema Raimu Kurise ja pastor Virve Toomiga kokku. Sealt edasi arutasime seda tänavu kevadel koguduse nõukogus ja täiskogus. Aleksandr käis meil veel külas, rääkis sellest ideest kogudusele, jagas Pärli kogemust ja üldist nägemust koguduste rajamisest. Kevadel tegi täiskogu otsuse, et tahame koguduse taasrajamist proovida,“ selgitas Meeri, kes valiti taasrajamise protsessi juhiks, kuna tal on olemas kogemus seoses Kompassi koguduse rajamise protsessiga.
Meeri ütles, et võttis suvel selle teema üle palvetamiseks ja koguduserajamise käsiraamatu lugemiseks aega. „Koguduse taasrajamise protsessi saadab koguduserajamise käsiraamat, mida kasutatakse ka pistikute rajamisel,“ selgitas ta. „Lugesin Apostlite tegude raamatut ja otsisin Jumala tahet, et saada tarkust ja julgustust, kuidas sel teekonnal edasi minna. Nüüd olime laupäevaks jõudnud sinnamaale, et olime kokku saanud koguduse taasrajamise tuumikgrupi.“
Hingamispäeval, 19. oktoobril toimuski hääletamine ja tuumikgruppi kuulub lisaks Meerile tema abikaasa Kevin, Kuressaare koguduse teine kogudusevanem Raimu Kuris koos abikaasa Elna Mittiga ja koguduse värskeim liige Kristian Lember. „See tuumikgrupp hakkab igal nädalal kokku saama, uurima koguduserajamise käsiraamatut ja selle teemaga tegelema,“ ütles Meeri. „See tundub hea suurusega grupp – esindatud on inimesed, kes on olnud väga pikka aega kogudusega seotud, ja ka koguduse kõige värskem liige. See toob arutelusse erinevaid nurki ja erinevate inimeste nägemusi. Ühel hetkel toimub tuumikgrupi laienemine, see võib meie koguduse puhul tähendada terve koguduse kaasamist, aga seda ette veel ei tea.“
Meeri ütles, et lahtisi otsi on veel teisigi. „See on esimene kord, kui Eestis koguduse taasrajamist tehakse, meil pole kuskilt kogemust eeskujuks võtta ja me päris täpselt ei tea, mis see lõpptulemus on. Mujalt maailmast on selliseid olukordi, et kogudus on pannud uksed kinni, on tehtud paus, kui kogudus pole üldse koos käinud, ja siis tehtud värske algus. Aga kindlasti saab ka teisiti ja kuidas täpselt meil tuleb, me ei tea.“
Üldise eesmärgina sõnastas Meeri selle, et taasrajamise protsess annab kogudusele võimaluse kõik asjad uuesti läbi mõelda. „Me võtame iga teema, iga asja, mida kogudusena teeme, mida praegu oluliseks peame, ja küsime selle juures, miks me seda teeme. Eesmärk on kõik uuesti läbi arutada, läbi mõelda ja seada fookus sellele, mis on päriselt oluline.“ Meeri sõnas, et kuna kogudus on juba vana – üle saja aasta tegutsenud, siis selle aja jooksul lähevad asjad rööbastesse ja olgugi et see pole otseselt halb, tekivad nii teatud kombed ja traditsioonid, millest „hoiame kinni, ilma et ise aru saaksime, miks me midagi teeme. Meie eesmärk on sellelt rongilt maha tulla ja vaadata, mis tee see on, mida mööda me lähme, ja kas tahame midagi muuta. See peaks olema kogudusele restart.“
Koguduse taasrajamisel on ka oma ajaraam, et protsess venima ei jääks. Koguduserajamise käsiraamat soovitab tuumikgrupi kogunemisele 6–12 kuud, selle aja jooksul Meeri sõnul veel midagi ei juhtu. „See protsess peab olema rahulik, peame minema mõõdukas tempos ja rahulikult seedides.“
Meeri tugiisik Eestis on liidu esimees Aleksandr ja kuna Meeri on osa ka ACTS-programmist – see on koguduserajajate toetusprogramm, mis algas tänavu suvel –, siis on talle ka sealt määratud, nagu igale programmis osalevale koguduserajajale, oma coach (juhendaja või tugiisik), kellega saab asju läbi arutada. „Ja muidugi tahan, et ka Virve oleks kõigega kursis, tema on meie koguduse pastor. Samas on soovitus, et pastor ei peaks olema tuumikgrupi liige ja iga kokkusaamisega kursis, kuna koguduse taasrajamine on meie puhul koguduseliikmete endi algatus. Olukorras, kus meie pastor on kolme koguduse peal, ei ole ka mõeldav, et ta hakkaks igal nädalal meie kokkusaamisel käima.“
Meeri selgitas, et kuna koguduse taasrajamine on Eestis uus asi, siis saab ta aru, et inimestel võib sellega seoses küsimusi olla. Esimesele küsimusele – miks sellist asja vaja on? – vastab Meeri: „See annab võimaluse teha kogudusele restart – uuesti kõik läbi mõelda, fookus paika seada.“
Teine küsimus, mis inimestel Meeri sõnul võib tekkida on: mis siis koguduses muutub? Kogudus jääb, jutlused on, lauldakse, misjoniprojekte tehakse ja nii edasi. „Kui ma selle küsimuse peale mõtlesin, liikus mu mõte sinna, et ma ei taha keskenduda konkreetsetele tegevustele. Kui me hakkame kogudust või koguduse taasrajamist kirjeldama läbi tegevuste – laulmine, tervitamine vms –, siis me kitsendame seda, mis on kogudus. Kogudus ei ole need tegevused, mida me teeme, kogudus on inimesed ja põhimõtted ja väärtused. Kui keegi küsib, et mis muutub, siis mina tahan, et meis tekiks arusaam, et kogudus ei ole tegevused, me ei pea ajama sõrmega järge, mis meie silma ees muutus, et nüüd on see ja see teisiti, vaid mis muutub, on meie arusaamad ja väärtused – need saavad kokku ja saavad protsessi käigus läbi arutatud. Kui nende asjade fookus nihkub õigesse kohta paika, siis hakkavad muutuma nendest lähtuvalt ka meie tegevused ja otsused. Ja kui tegevused ja otsused muutuvad, siis muutub ka kogudus. Eesmärk ei ole hakata pihta konkreetsetest tegevustest, vaid minna rohujuure tasandile ja uurida oma väärtuseid, põhimõtteid ja mikse ning need asjad põhjalikult läbi kaaluda.“
Lõppeks ütles Meeri, et mis reaalselt muutub, seda ta praegu ei tea. „Ma usun, et see kujuneb välja vastavalt sellele, kuidas me arutame oma mikse. Kui laseme Pühal Vaimul ennast juhtida, palume Jumalalt abi ning kuulame tema tahet, siis juhtuvadki õiged asjad.“
In English