Seekordne naisteretriit toimus Pühajärve spaas

11.–13. oktoobril toimus Pühajärve spaas naisteretriit, mis oli teine omataoline ettevõtmine. Esimene retriit oli 2023. aastal Simisalu loodusmajas.

Seekordne retriit oli korraldatud nii, et iga kogudusse kuuluv naine sai kaasa kutsuda kellegi väljastpoolt kogudust. Kuna koos oli nii vanu tuttavaid kui ka võõraid – naisi oli kokku üle 50 – algas retriit tutvumise ja tänuringiga. Osalejad jagunesid laudkondadesse ning laudkonniti tutvuti ja jagati möödunud nädala või ka kaugema aja tänumõtteid.

Laupäev algas hommikupalvusega, kus kõik osalejad said jagada oma eestpalvesoove – nii kogunes hulk tänupalveid ja ka eestpalveid kellegi mure või keerulise olukorra pärast. Pärast ühispalvet oli kavas jalutuskäik hommikukarguses, oli ka neid, kes käisid Pühajärves ujumas. Pärast hommikusööki said osalejad kuualata Anne Vahtramäe mõtteid Jumala puudutusest – kuulamise vahele jagati ka enda mõtteid ja kogemusi seoses sellega, kuidas ja mis vahendeid kasutades on Jumal kedagi puudutanud. Sellele järgnes Averonika Beekmanni juhendatud aruteluring tänulikkusest, ka selle keskmes oli enda mõtete jagamine. Pärast lõunasööki oli aeg ühise jalutuskäigu käes – imeilus sügisilm lõi selleks ideaalsed tingimused. Õhtupoole rääkis endokrinoloog Mariliis Laurik kilpnäärmest ja kuidas selle väikese organi tervis võib mõjutada naise üldist tervist ja heaolu. Küsimusi ja vastuseid jagus pea pooleteiseks tunniks. Ja kui õues oli juba pime, meisterdati vaprusehelmeid. Retriidile tuli naisi juhendama vaprusehelmeste vabatahtlik ning üheskoos vooliti paras hulk helmeid, mida lastele jagada. Vaprusehelmed on savist voolitud helmed, mida antakse Tallinna ja Tartu haiglas raske diagnoosiga lastele pärast seda, kui nad on läbi teinud mõne protseduuri. Retriidil said naised teada vaprusehelmeste ajaloo ja kasutamise kohta.

Pühapäeva hommik algas samamoodi nagu laupäeva hommik ning retriit lõppes sellega, kui korraldaja Kaile Tuvi jagas kõigile osalejatele väikese kingikoti ning tänas tulemast.

Retriidi korraldajad Kaile Tuvi ja Aiki Pärna sõnasid pärast lõpetamist, et kui esimene retriit oli veidi väiksem, kuna naisteretriidi kontseptsioon on Eesti kontekstis uudne, siis sel korral oli mõte üritus suuremalt planeerida. „Kunagi, kui retriidi mõte tekkis, oli kohe ka see mõte, et see võiks olla spaas,“ ütles Kaile ja Aiki lisas, et kuna eelmisel aastal tuli retriidi korraldamisel arvestada lühema ajaga, siis saadi kokku loodusmajas. Mõlema naise sõnul on retriidi läbiv eesmärk see, et naistel oleks aega kokku saada ja omavahel rääkida. „Muidu on kogu aeg kiire, aga siin saab üksteisega rääkida, saame uusi tuttavaid ja see on tore koosolemise aeg,“ ütles Aiki. „Meie eesmärk oli, et igal naisel oleks aeg, kui ta saab oma sõbrannaga rahulikult suhtlemiseks aega võtta. Aga et oleks ka midagi, mille üle koos arutada – midagi vaimule, hingele ja kehale,“ lisas Kaile.

Seekordse retriidi kuulutus tuli kevadel teatega, et iga osaleja saab kaasa kutsuda ühe oma koguduses mitte käiva sõbranna või sugulase. „Selle mõtte eesmärk oli, et me vahel jääme kinni kiriku kogukonda ja oleme nagu oma urus kinni. Tegelikult on see hästi mugav, aga kas see on see, mida peaksime tegema, see on teine küsimus. Mõte oli, et me hoiaksime kontakti nende sõpradega, kes ei ole koguduses. Ma loodan, et need, kes ei ole koguduse liikmed, said endale siin uusi tuttavaid,“ rääkis Kaile 

Seekordse naisteretriidi tarvis taotleti rahastust Trans-Euroopa divisjonilt ning see saigi toetust kui innovaatiline misjoniprojekt. Kaile: „Eesmärk oli kasutada Jeesuse meetodit: et saaksime inimesega sõbraks, enne kui hakkame talle rohkem Jumalast rääkima. Meie eesmärk on näidata, et me hoolime inimestest, suhe Jumalaga tuleb igaühel omal ajal. Meie oleme need, kes saavad näidata, missugune elu koos Jumalaga on.“

Osalejate muljed olid läbinisti positiivsed. „Mulle meeldis väga ajakava, et see ei olnud liiga tihe ja saime rahulikult kõigest osa võtta, sai ka rahulikult oma toas olla ja omavahel juttu ajada, see oli lõõgastav,“ ütles Ulla-Marleen ja Diana oli sellega nõus, lisades, et „eelmisel korral oli hästi tihedalt töötubasid ja uut infot tuli kogu aeg peale. Seekord oli vaimne ja füüsiline pool tasakaalus. Ma tunnen, et olen välja puhanud.“ Kaidi ütles retriidi kohta, et see oli nagu nädalavahetuse põgenemine ja et retriit toimus väga ilusas kohas. Ka Angelika ütles, et koht ja õhkkond olid väga mõnusad. Ta lisas, et tore oli see, et anti valida, kuidas keegi soovis tegevustest osa võtta. Tema sõbranna Margit ütles, et ilm oli ilus ja matk meeldis talle väga. Samuti meeldis talle arutelu Jumala puudutusest, aga ka see, et sai rahulikult aega veeta, ka magada ja lõõgastuda. Valentina ütles, et retriit meeldis talle eriti sellepärast, et ta käib harva koguduses, aga selline retriit liidab. „Kui nüüd kogudusse satun, siis tean, et seal on tuttavad inimesed ees. See meeldib väga ja see on väärt üritus.“ Kristi tõstis esile seda, et retriidi suur pluss on see, et see on tõesti üksnes naistele mõeldud. „Ei ole variantigi, et tulen lapsega. See on väga tore, et naised saavad omavahel rääkida ja osaduses olla. Me näeme toakaaslasega nii harva teineteist ja siin on ülitore. Teemad olid head. Ma ootan juba järgmise aasta retriiti!“ Ka Daria ütles, et retriit oli väga hea puhkus. „Ma olin ilma lapseta, see oli väga lõõgastav. Loengud meeldisid, neid oli huvitav kuulata. Jalutuskäik ja toit on väga head – kõik meeldis. See retriit on väga hästi organiseeritud.“

Iga retriidil osaleja sai valida ka ühe spaaprotseduuri ning neist saadi osa retriidipäevade vältel. Noorim retriidil osaleja oli 14- ja vanim 73-aastane, kõigi osalejate seas oli kokku üheksa paari õdesid.