Kuressaare koguduse meeskond muutus taas Önneöuna kohviku meeskonnaks

Pühapäeval, 15. septembril avas Kuressaare kogudus linna õunakohvikute päeval taas ka oma Önneöuna kohviku. Linna kohvikutepäeval osalemise tava sai alguse juba ajast, kui Külli ja Priit Keel Kuressaare koguduses teenisid.

Kuressaare koguduse praegune pastor Virve Toom sõnas, et seekord oli linnas avatud rekordarv kohvikuid ja ka meie kogudusele kujunes päev tegusaks. Koguduse aed oli külalistele avatud kella 12st kuni kella viieni, kuid esimesed huvilised saabusid juba enne avamist. Virve rääkis, et plaan oli veel enne kohviku avamist koos palvetada, kuid esimesed inimesed saabusid juba varem; palveosa ei jäänud siiski olemata.

Virve märkis eriliselt ära koguduse tegusa meeskonna, tänu kellele Önneöuna kohviku päev teoks sai. „Vahva oli see, et abilisteks olid meie tüdrukud, kes on nüüd juba neidudeks sirgunud. Ja oli ka koguduse sõpru abis. Üks inimene oli nii tänulik, et teda kutsuti ja kaasati ja et ta sai end vajalikuna tunda.“

Kohvik pakkus nii soolaseid kui ka magusaid toite ja mõningate eranditega oli kohvik, nagu ka varasematel aastatel, vegan-toitude päralt. Peakokaks oli Lidia Lõbus, koguduse uus noor Kristian Lember on kokaks õppinud ja tema valmistas soolased toidud. „Ei jõuagi üles lugeda, mis kõik laual oli,“ sõnas Virve. „Oli soolast, oli kooke, smuutisid…“ Lisaks söögile pakuti linnarahvale ka raamatuid ja meeneid, näiteks külmkapimagneteid, helkureid, pastakaid. „Raamatuid oli alates väikestest brošüüridest kuni Ellen White’i teosteni välja, sinna vahele mahuvad ka meie misjoniraamatud,“ tõdes Virve ja lisas, et kõige minevam kaup olid seekord „Värvipiibel“ ja „Pisipõnnipiibel“. Samuti jagati igale külalisele reklaamjärjehoidja, kuhu on trükitud koguduse info ja veebiaadressid.

Külastajad tulevad Önneöuna kohvikusse hea meelega, kuna teatakse, mis koht see on ja mida pakutakse. Lastele on samuti igal aastal tegevusi pakutud – sai joonistada ja värvida, samuti suuri erikujulisi mulle teha, mida proovisid ka täiskasvanud. Samuti oli võimalus kõndida tasakaalukarkudega ja joonistada tänavakriitidega, nii et kirikuesine plats sai päris kirjuks ja ilusaks. Sel korral olid igas tunnis pooletunnised Meeri ja Kevin Pajula laulupausid.

Koguduse edasiste plaanide kohta sõnas Virve, et kohvikute päevaks tellitud raamatuid liidu kirjandusletti tagasi ei saadeta. „Vaatasime täna neile raamatutele ja kõigele muule, mis järele jäi, otsa ja see oli meie ühine otsus, et küll me midagi plaani võtame,“ ütles Virve ja lisas, et sügisel hakkavad ka noorteõhtud taas toimuma. „Lapsed juba küsisid, millal hakkavad meie regulaarsed kokkusaamised. Neil olid oma ettepanekud, mida nad sooviksid teha.“

Needsamad lapsed ja noored käisid augusti alguses, 2.–4. augustini toimunud Kuressaare koguduse lastelaagris, mis on samuti viimastel aastatel koguduses tavaks saanud. „Laager on lastele ja noortele,“ ütles Virve. „Me otsime laagrisse toredaid tegevusi ja on ka jutupausid, nagu ma neid nimetan. Sel aastal oli teemaks Jeesuse imeteod. Iga kord jutustasin ühe imeteo ja siis oli meile kõigile mõtlemise koht, et kas me oleme ka tänapäeval midagi taolist kogenud,“ jutustas Virve. „See oli mulle endale hästi põnev mõtteharjutus, rääkisin oma kogemusi lastele. Näiteks rääkisime sellest, kuidas Jeesus ütles Peetrusele, et ta salgab Ta, aga samas julgustas teda ette. Jumal juhib meid nii, et me saame aru, et Jumal näeb meie olukordi ette, ja Ta valmistab meid nendeks.“

Laagri hingamispäeval tuli terve kogudus laagrisse ja ka koos arutati Jeesuse imetegude teemal. „Sel päeval meil kirikus jumalateenistust ei ole, silt on ukse peal ja oleme kogu kogudusega laagris,“ sõnas Virve.

Nii kohvikutepäeva kui ka laagri taga on Kuresaare koguduse meeskond, kelle kohta Virve ütles, et sellise meeskonnaga on suur-suur rõõm koos tegutseda.