Perelaagri teema oli "Jumala lapsed"

Tänavune koguduste liidu laagrisuvi lõppes 16.–18. augistini Rõõmusaarel toimunud perelaagriga. Seekordse laagri teema oli „Jumala lapsed“.

Perelaager algas, nagu tavaks saanud, reede õhtul lõkke ääres, kus erinevad paarid rääkisid oma kokkusaamise lugu, kuid seekord oli lisatud veel üks kiht. Kolm paari: Galina ja Valdek Lõhmus, Hele ja Ants Kulp ning Alice ja Elmonds Kreslins rääkisid vestluses Marge Randlepaga igaüks oma kokkusaamisest paarina, kuid ka oma kasvamisest kristlikus peres – nende paaride näol on tegu kolme järjestikuse põlvkonnaga naisliini pidi. Jutuks oli, missugused olid nende ootused abielule ja kas tegelikkus on olnud ootustega vastavuses, missugused usulised praktikad on kodust kaasa võetud ja mida praegu pereelus oluliseks peetakse.

Laupäev algas laagris ühise jalutuskäigu ja hommikupalvusega, millele hiljem järgnesid piiblitund ja jutlus. Jutluse pidas David Nõmmik, kes kutsus üles Jumala lastena hoiduma üksteise sildistamisest ja mõtlema rohkem sellele, kuidas me võime ka tahtmatult teisele haiget teha. David rääkis andeks palumise ja andeks andmise olulisusest ning Vaimu vilja kasvamisest kristlase elus. „Näidake suheldes, et käite koos Vaimuga, selliste inimestega on tore koos olla. Hea on olla armastavate kristlaste seas, kes julgustavad ja kinnitavad sind,“ ütles David.

Pärast lõunapausi oli laagris järg töötubade käes. Lastele oli kolm töötuba: legode meisterdamine, käepaelte ja võtmehoidjate tegemine ning mereklaasi töötuba. Neid juhendasid vastavalt Allan Randlepp, Epp Randlepp ja Karin Miller. Suured said samuti kolme töötoa vahel valida, võimalus oli käia kahes: Angelika Käsk vedas nuti- ja snäkimaailma arutelu, Ruth Lobjakas kutsus kaasa mõtlema lapse arengu etappide teemal ning kuidas vastavalt igale etapile last vaimulikul teel juhatada, ning Laura Grönholm rääkis seksuaalsuhtest abielus, naiste ja meeste vajadustest.

Laura sõnas pärast kahte töötoaringi, et oli positiivselt üllatunud, et sellesse töötuppa tuli nii palju inimesi. „Minu eesmärk oli välja tuua, kui tähtis on intiimsus ja seksuaalne lähedus paarisuhtes. Paarisuhtes tuleb tööd teha iseenda ja oma abikaasa õnne nimel,“ rääkis Laura ja lisas, et see on oluline teema. „Ma arvan, et koguduses on see teema alakäsitletud. Leian, et toimiv ja rahuldust pakkuv seksuaalelu on iga abielu üks põhialuseid ja selle nimel tasuks tööd teha ja vaeva näha.“

Angelika sõnas, et tema töötoa eesmärk ei olnud jagada rabavaid uudiseid, vaid pigem nende tõstatatud teemade üle koos mõtiskleda ja vaadata seda nuti- ja snäkimaailma lapsevanema poole pealt. „Kui laps on väike, siis on vanem võtmesõna, kes saab midagi ära teha, et tekitada häid nuti- ja söömisharjumusi,“ ütles Angelika. „Saime omavahel kogemusi jagada – keegi rääkis, mis kellelgi toimib ja mis ei toimi. Rääkisime ohumärkidest ja mis on nipid, mida järgida. Näiteks oli juttu, et loodus tühja kohta ei salli. Kui lapselt nutiseade ära võtta, siis tuleks last suunata, et midagi sinna asemele pakkuda. Vanemlik eeskuju on ka oluline. Kui öeldakse lapsele, et ära ole telefonis, aga siis vanem keerab selja ja hakkab ise skrollima, siis laps näeb seda ja võtab eeskuju.“ Angelika väljendas heameelt, et inimesed rääkisid väga palju kaasa, ning tõdes, et lõplikku vastust sellele teemale ei ole, et minnakse töötoast ära ja probleemi enam ei ole. Ta sõnas, et pigem on vaja arutleda koos.

Ruth ütles, et tema töötoa eesmärk oli tutvustada lapse arengustaadiumeid. „Me tahame, et lapsed saaksid meie usust teada ja Jumalaga sõbraks. Tutvustasin laste arengustaadiumeid ja vaimulikku arengut. See põhineb tegelikult põhivajadustel,“ rääkis Ruth: „Kui lastel on baasvajadused rahuldatud, ei ole raske sinna usku ka peale ehitada.“ Ruth rõhutas, et lapse kõige olulisem eeskuju on vanem: „Vanemad on meie eeskuju, kõik pannakse lapsele ju alguses ette ja siis ta hiljem hakkab analüüsima ja arutlema.“ Ta lisas, et töötoa üks eesmärke oli, et iga inimene lahkuks teadmisega mingi arenguvajaduse või -põhimõtte kohta. „Kui vaatan, et mulle tuleb vastu 6-aastane poiss ja jookseb, pea laiali otsas, siis see on normaalne, et ta jookseb. Mitte et mul ei tekiks mõtet, et panen ta sinna laua taha istuma.“ Lisaks sellele kogus Ruth vanematelt võimalikult palju küsimusi, mida lapsed on neile esitanud. „Proovisime leida neile küsimustele vastuseid, nii et neile oleks ka Piibli kirjakoht, see oli kõige huvitavam minu jaoks. Küsimustele vastama peavad kõik vanemad, see oli väga põnev.“

Pärast õhtusööki said pered ja sõpruskonnad aega, et valmistada ette pantomiim või pilt või video või muu väljund mõne piibliloo või kirjakoha teemal – kõik need kanti hiljem laagrilistele ette, nii et vaatajad pidid ära arvama, missuguse loo või kirjakohataga on tegu. See osa võitis suurt poolehoidu nii väikeste kui ka suurte seas. Õhtul sai igaüks valida kas filmivaatamise, lõkke ääres istumise või sauna vahel. Perelaager lõppes pühapäeva ennelõunal võrkpalliturniiriga.

Laagri korraldaja, liidu peretöö juht Marge Randlepp sõnas, et laagri teema üle arutati kevadel toimunud peretöö tegijate kokkusaamisel. „Sealt kumas läbi, et me tahame, et meie pered oleksid hoitud, et inimesed kasvaksid Jumalaga kokku, ja mõtlesime, kuidas seda julgustada. Meil on peres Jumalalt meile antud lapsed ja me ise oleme Jumala lapsed. Mida rohkem me seda teadvustame, siis ehk rohkem kasvamine ka toimub,“ rääkis Marge ja lisas, et sealt lähtusid ka töötubade teemad, mis moodustasid terviku. „Ja õhtune programm tuli sellest, et oli nägemus, et tahaks, et pered koos panustaksid ja et see oleks vabamas vormis. Eesmärk oli läbi mängida need lood, mida me kogu aeg loeme. Pärast tuldi ka ütlema, et see oli väga tore asi ja toimis.“

Reedeõhtuste tutvumislugude kohta ütles Marge, et eesmärk oli uurida, kuidas luua tingimused järjepidevaks usus kasvamiseks läbi põlvkondade. „See oli väga tore. Mulle meeldis see siirus, millega inimesed jagasid, kuidas nad kasvavad oma suhtes ja proovivad rõõmsaks jääda selles suhtes, kuidas on teineteist leitud. See oli siiras ja vahetu.“

Perelaagri korraldajana, tõdes Marge, tõmbab teda käima ja vaimustab see, kui näeb, et inimesed on vaimustunud ja tegutsevad. „Ainuüksi see, kui näen oma peret vaimustunult oma töötuba ette valmistamas. Aga ka see, kui inimesed huvitatult mõnes töögrupis kuulavad. Kui pered saavad kvaliteetaega veeta suuremas kogukonnas kui nende oma kogudus.“

Kuna perelaager oli suve viimane laager, ütles Marge, oli ka hirm, et sinna tuleb vähem inimesi. „Nii palju on laagreid olnud ja raha on kulunud eelmiste laagrite ja Horvaatia-sõidu peale, aga kui registreerimisnumbrid järjest suurenesid, siis oli vaja ka rohkem tehnikat tuua ja teistmoodi mõelda.“ Marge lisas, et talle meeldib, „kui pered hoiavad kokku, kui jäävad kokku, kui pered kasvavad Jumala poole. Kui meie inimlik panus, mis oled osanud teha, on vilja kandnud. Kui meie lapsed ka teevad ühel hetkel teise valiku, siis me oleme teinud, mis me oleme saanud.“