Kus on minu koht lõikuse isanda tööpõllul?

Ma olen Jumala perekonda kuulunud juba üle 20 aasta. Olen teeninud väikeses Elva koguduseperes noortejuhi ja lasteõpetajana, aga ka teistes rollides. Olen viimastel aastatel läbinud Jumala juhtimisel palju katsumusi, olen kogenud kõndimist mäeharjal ja orgudes. Seeläbi on Jumal mind imeliselt õnnistanud, kasvatades minu usku Temasse. Olen kogenud Tema armastuse täiuslikkust ja ärateenimatut armu. Taevane Isa on ainus, kes suudab sedasi armastada. See on võrratu teekond – Temaga käsikäes. Soovin jagada oma kogemusi, mis võivad ehk kedagi julgustada. 

Sellepärast kutsun sindki, armas lugeja, otsima ja leidma Taevaisaga sidet, mis on täis pühendumist ja armastust kõigest oma südamest, kõigest oma hingest ja kõigest oma väest: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse!“ (5. Moosese 6:5, 6) 

Jumala Sõnas on kirjas: „Lõikust on palju, töötegijaid vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et Ta saadaks töötegijad välja oma lõikusele! Minge! Vaata, Ma läkitan teid kui lambaid huntide sekka.“ (Luuka 10:2, 3) Ma loen siit, et Jumal saadab mind tööle. Tema läkitab mind tööle, et Tal oleks saaki, mida  lõigata.  
Ma loen siit, kuidas Isa läkitab mind nagu lammast huntide sekka. Ma näen end olevat nagu üks lammas oma Isa, Karjase karjas. Tema karjas on lambaid lugematu hulk – nagu liiva mere ääres. Kas see tähendab, et Ta läkitab huntide sekka 100% oma lammastest? Ka need kõige väetimad? Isegi need, kes ei näe endal olevat ühtki andi, et teha Tema tööd? Kas Ta tõesti läkitab mind, kes ma olen lihtne koguduseliige? Mul pole kuigi palju teoloogilisi teadmisi Piiblist ega kõneandi. Tunnen end Jumala töös vaese ja armetuna. „Mina olen vilets ja vaene, aga Issand mõtleb mu peale! Sina oled mu abi ja mu päästja! Mu Jumal, ära viivita!“ (Psalmid 40:18)   

Siinkohal meenub mulle Mooses, kes ei pidanud iseennast piisavaks, et juhtida Iisraeli rahvast Egiptusest välja. Ta kõhkles: mis siis, kui rahvas küsib, mis mu Läkitaja nimi on? (2. Moosese raamat 3:13). 

„Aga kui nad ei usu mind öeldes: Issand ei ole ennast sulle ilmutanud?“ Mooses oli ebakindel ka oma kõneoskuses, aga Jumal tõotas talle abiks olla. Jumal läkitas Moosese sellisena, nagu ta tol hetkel oli. Ta ei andnud Moosesele eriliselt tugevaid ande enne töö algust. Esmalt ootas Jumal Mooseselt alistuvat südant ja täielikku usaldust. Mooses võitles Jumala poolt läkitatuna põlvedel kõik need aastad. Sedasi on meist igaühele tõotatud Jumala vägi Tema antud teenistuses. 
Jah, mul on seda tihti raske uskuda, aga just nii ongi. Jumal kutsub mind just nii nagu sindki olema lammas Tema karjas. Meenutades Jeesuse sõnu karjastest ja lammastest, saan rohkem aru, kui suur ja vastutusrikas on minu ülesanne Tema ees. Aga koos vastutusrikka ülesandega on Tema andnud mulle lubaduse saada rikkust ja puhtad valged riided: Jeesuse õiguse rüü, mis katab minu alastioleku häbi. Ta lubab anda veel ka silmasalvi silmade määrimiseks, et võiksin näha. See tähendab, et minu Karjane on lubanud mulle Püha Vaimu. Sedasi tagab Ta mulle oma väe ja juhtimisega nägemise: „…siis ma annan sulle nõu osta minu käest tules proovitud kulda, et sa saaksid rikkaks, ning valgeid rõivaid, et end nendega riietada ja et ei saaks avalikuks sinu alastioleku häbi, ning silmasalvi võida silmi, et sa näeksid.“ (Ilmutuse 3:18) 

 Ma näen siin Jumala kutset astuda esile ja minna koos Temaga evangeeliumi kuulutama. Sellepärast on Jumal tõotanud võtta mind ja ka sind käekõrval sellele teekonnale kaasa (Psalmid 37:24; Jeremija 31:32). Tean, et minul ja sinul on palju kahtlusi, me kahtleme enda võimekuses ja püsivuses ja veel paljuski.  
Usaldagem oma Isa, oma Karjast, kes on lubanud hoolitseda iga detaili, iga vajaduse, iga sõna ja otsuse eest (Psalmid 145:18; Psalmid 147:5). Meil jääb üle ainult uskuda Tema tõotusi, sest need kehtivad igavesti. Meie võidujõud on usk (1. Johannese 5:4). •