Esimene naisteretriit läks igati korda

22.–24. septembrini kogunes pea 50 naist Järvamaal Simisalu loodusmajja, et saada osa esimesest naisteretriidist – nädalavahetusest täis arutelusid erinevatel teemadel, alates puhkamisest ja füüsilisest ning vaimsest tervisest kuni minimalismini. Varem on meie liidus peetud naistepäevi ja naisteseminare. 

Retriit algas reedel õhtusöögiga, misjärel füsioterapeut Pille Voogla õpetas, missuguseid venitusharjutusi võiks lõõgastumiseks teha, pärast seda juhtis Pille vestlusringi erinevate puhkamisviiside kasutamisest. Hingamispäeva esimesel poolel oli arutelude fookuses vaimne tervis. Arutelusid juhtis pastor Marge Randlepp, kes juhatas kuulajaid analüüsima käitumise taga olevaid mustreid ning tundma ära ärevust ja depressiooni. Laupäeva pärastlõunal räägiti Maarika Maureri eestvedamisel füüsilisest tervisest, sellest, kuidas hakata tasahaaval trenni tegema ja mil määral ning missuguste tegevustega oma füüsisele koormust anda ja seda korras hoida. Maarika sidus oma mõtted ka vaimse tervise teemaga, öeldes, et sportlik tegevus on vaimse tervise vitamiin. Laupäeva õhtul rääkis günekoloog Annemai Jallai seksuaalsest tervisest ning sellega seotud müütidest, hirmudest ja tegelikkusest. Pühapäeva hommikul kutsus Diana Sommer kõiki osalejaid avastama minimalismi maailma – kuidas jõuda selleni, et me vabaneksime asjadest, mis koormavad meie kappe-panipaiku, aega ja tähelepanu, ning retriit lõppes sellega, kui Külli Keel juhendas huulepalsami töötuba, kus igaüks sai endale valmistada enda maitsele sobiva palsami, millega külmade ja tuuliste sügisilmade ajal oma nahka korras hoida.

Retriidi korraldusmeeskonda kuulusid Krõõt Lõbus, Aiki Pärna ja Kaile Tuvi. Kõik kolm naist ütlesid kui ühest suust, et retriit oli hästi tore ja teemad kõnetasid naisi. „Meie eesmärk oli luua koht, kus naised saavad olla koos, tunda end vabalt, veeta toredasti aega ja rääkida omavahel,“ ütles Krõõt. „Tahtsime luua kogukonna, kus naised saaksid rääkida teemadel, mis puudutavad just neid. Ma tunnen, et see läks väga korda ja see, mida me lootsime, sai tehtud ja enamgi veel.“ Kaile lisas, et see mõte korraldada naiste jaoks midagi, kus koos rääkida ja palvetada, oli juba ammu, aga nüüd sai see siis tehtud. Teemade valikud kommenteerides ütles Kaile, et valiti teemad, mis on päevakorras. „Kõigis töögruppides tekkis nii palju arutelusid, me suhtlesime nii palju. Ei olnud ainult loengud, kus peab ainult kuulama,“ tundis Kaile rõõmu aktiivse osalemise üle. Aiki sõnas, et kui veebruaris teemasid paika pandi, siis sai neid terve pikk nimekiri ja palju teemasid pidi selleks korraks ka välja jätma. „Võtsime päevakava isegi natuke koomale, kuna vaba suhtlemise aega on ka vaja.“ Nii Aiki kui Kaile peavad oluliseks ka seda, et retriidile said naised tulla oma sõbrannadega, kes ei ole varem meie koguduse üritustel käinud.

Aiki ütles kolmele retriidipäevale tagasi vaadates, et kõik teemad olid huvitavad ja igast töötoast oli midagi kõrva taha panna. Krõõt oli sama meelt: „Igas vestluses ja töötoas ja arutelus oli midagi, mis äratas mõtteid ja ma mõtlesin, et pean enda elus uuesti selle teemaga tegelema, natuke oma elustiili parandama ja puhastama. Rabas ujumine oli retriidi tipp.“

Virve ütles, et tema jaoks oli retriidi olulisim märksõna osadus. „Mõtlesin osalejate arvu kuuldes, et siin ei teki osadust, kuna registreerunud naisi oli nii palju, aga tekkis küll. Saime rääkida erinevatel teemadel ja vabalt arutleda – see on väärtus omaette. Lisaks kõik need teemad, mis olid, aga suhtlus on hästi oluline.“

Marta-Liina, kes oli retriidil koos oma sõbranna Kerliga, ütles, et teda puudutas väga minimalismi teema. „Ma sain inspiratsiooni ja kui lähen koju, sorteerin oma riidekapi ära.“ Kerli ütles, et tal oli tore kuulata teiste lugusid. „Kõik rääkisid nii avatult kaasa, see oli hästi tore ja jääb igal juhul meelde. Tore oli kuulata teiste ideid ja mõtteid, mida tahaks isegi kasutusele võtta.“ Kerli lisas, et tundis ennast koguduse üritusel hästi. „Tundsin, et olen väga teretulnud, kõik olid nii sõbralikud ja toredad.“

Katariinagi ütles, et talle meeldis, et kõik rääkisid kaasa. „Juht hoidis meid raja peal, aga kõik olid agaralt kaasa rääkimas oma kogemusi, oli selline toetav seltskond. Mul oli väga huvitav kuulata arste, kes rääkisid, kuidas läheneda arsti usaldamisele.“

Eret ja Mariin sõnasid, et neid kõnetas enim minimalismi teema. „Minimalism oli minu lemmikteema. Tegelen ka ise sorteerimise ja äraandmisega, samas tuleb asju kogu aeg nagu juurde. Tegelikult oli kõik huvitav – igaühele oli midagi,“ ütles Eret ja Mariin lisas: „Ma ise tegelen ka natuke selle teemaga ja see on praktiline. See on midagi, mida tahan enda elus praktiseerida. Riidekapis on juba päris hästi, aga on veel muu pudi-padi, millega tuleb tegeleda. Väga hea oli kuulda teiste kogemusi ja mõtteid. Toidud olid hästi suurepärased. Me oleme Sigridile väga tänulikud.“

Epp ja Saara olid seda meelt, et tore oli see, et inimesed olid avatud ja rääkisid kaasa. „Kõigil oli iga teema kohta midagi öelda ja arvata ja see oli nii tore,“ ütles Epp. „Tegevus ei saanud otsa ja tekkis kogukonna tunne.“

Aiki ja Kaile ütlesid, et järgmisel sügisel tuleb uus retriit ja kui keegi ei saanud praegu osaleda, kuna kohad said täis ja on soov järgmisel aastal osaleda, siis võib julgesti kirjutada kaile.tuvi[ät]advent.ee, nii et Kaile saadab siis uue retriidi lähenedes infot. Kaile rääkis veel mõttest korraldada kunagi emadel palvepäev. „Kas või üks päev, suunatud just emadele,“ ütles Kaile mõttesse vajudes – kui see mõte teoks hakkab saama, leiab kindlasti kodulehelt rohkem infot.