Noortelaager 2009: Taevariiki pääsevad kõik

20. juuli kuni 25. juuli toimus Kaisma Suurjärve puhkealal noortelaager. Loodus oli tõesti lausa imeilus ja ka ilm tõotas tulla hea.

Esmaspäeva õhtuks tõusis juba mitu telki ja väikse ajaga oli kogunenud umbes 30 inimest. Toimus esimene mõnus kogunemine, kus tutvustati kõigile üht parimat noortejuhti divisionis, Jeroen Tuinstrat, kellega koos mõtisklesime läbi Piibli muinasjuttude terve nädal. Esimene mõte oli see, et Taevariiki võib pöörduda kas vana või noorena, sellest, millal sa pöördud, ei olene see, kas sa saad sinna või mitte. Peaasi on see, et sa pöördud.

Pärast kõnet oli kõigil emotsioonid laes ja tutvumismängud võisid alata. Superpositiivse tundega võis see suurepärane päev lõppeda.

Teisipäev tõotas tulla väga huvitav. Juba kava lugedes võis näha sealt vastu vaatamas mitut mängu koos paljutõotava maastikumänguga. Piiblitunni mõte oli ka seekord kõigi jaoks meeldejäävalt hea. Jeroen rääkis sellest, et Taevariiki pääsevad absoluutselt kõik. Ei olene, kas sa oled ilus või kole, valge või mustanahaline, kõik pääsevad sinna. Jumal ei tee eelistusi.

Märg vihm ei seganud kedagi nautimast koos veedetud aega, sest mängud olid tõesti väga lõbusad.

Peale õhtusööki said kõik minna sauna, kus oli kõigil mõnus ja hea olla. Mitte kedagi ei huvitanud ülerahvastatus, sest saun oli kuum ja leil super. Ilm oli õhtuks juba päris hea ja kõik nautisid laagrit.

Kolmapäeva hommiku äratus oli küll 8.30, aga siiski oli see järjekordne raske hommik. Kui kõik olid ennast lõpuks telkidest välja ajanud, hakkas piiblitund, mille seekordne terveks päevaks mõtlemapanev mõte oli see, et sul peavad prioriteedid paigas olema.

Siis toimusid vihmases rannas võrkpallivõistlused ning lõpuks, kui vihm ikka päris võimsaks läks, mindi tuppa kamina ette sooja peitu.

Peale lõunasööki oli oodata midagi väga põnevat. Nimelt massaažikoolitus koos Vera Lõhmusega. Lõpuks jäi ka vihm järele ja lõkkeõhtu võis kuivalt alata. Küsimustekarp oli seisnud terve päev ja kogunud küsimusi, mida siis koos arutama hakati. Küsimused oli kõik omajagu huvitavad ja põhjaliku vastuse said nad kõik. Magama mindi jällegi positiivsete tunnetega.

Neljapäeva hommik oli unine ja raske, aga piiblitunniks ajasid ennast kõik üles. Ka need, kes tavaliselt kõige kauem telgist välja uimerdasid. See kordne piiblitunni mõte oli üks tähtsamaid mõtteid meie kõikide elus: andesta kõigile, sest ühel päeval võid ka sina andestust vajada. Peale ülesraputavaid mõtteid mängiti võrkpalli ja käidi ka ujumas. Mis siis, et enne vette jõudmist näksisid parmud kõvasti ja lahtiriietumine nõudis sellepärast suurt kiirust, hüppas vette suurem osa, sest ilm oli tapvalt palav.

Peale superlõunasööki toimus järve äärses metsas rabamatk. Kuna selleaastane järve tase oli kõrgem kui kunagi, jõudsid ainult mõned lõpp-punkti, sest märgade jalgade pärast suundusid paljud tagasi.

Siis oli küllaldaselt vaba aega, et suhelda kõigiga kellega iganes tahtsid. Ka tänaõhtune saun oli lõõgastuvalt mõnus ja värskendav. Tänu ilusale ilmale kujunes päeva lõpp kõigi jaoks meeldejäävaks.

Reedene varajane hommiku äratus ei tundunud enam nii raske. Piiblitundi tulles olid juba kõik ärksate nägudega ja elurõõmsad, et kuulata Jeroni, kellel oli jälle öelda meile midagi uut ja huvitavat.

Sellel korral rääkis ta meie talentidest. Misiganes talendid meil on, me ei tohi oma talente varjata, vaid neid tuleb kasutada ja nendega riskida.

Suuremat sorti koristustööde järel oli kogunenud juba suurem hulk rahvast, sest kohe olid hakkamas Rammumees ja Vägev Piiga. Tänu vihmale olid absoluutselt kõik kaetud paksu mudakorraga ja võistlus oli pingeline. Tiitlid said Hedi, kes oli Vägev Piiga, ja Janno, kes oli selle laagri Rammumees.

Õhtuseks lõkkeõhtuks oli kogunenud juba palju inimesi ja koos lauldes kõlasid laulud võimsalt. Emotsioonid laes, võeti vastu paljutõotav hingamispäev.

Laupäeva hommikul oli ilus ilm ning rahvast oli palju. Piiblitund oli omamoodi eriline ning olen kindel, et kõik said sealt enda jaoks midagi tähtsat. Jumalateenistus algas mitme ühislauluga, osadus oli hea. Järjekordne mõte Jeronilt oli võimas, sest tema jutlus rääkis sellest, et pole kedagi teist nii armastavat kui Jumal, kelle juurde võid sa iga kell tagasi tulla, tema mõtte aluseks oli kadunud poja lugu.

Pärast lõunat veedeti aega erinevalt, kas siis suheldes, matkates rabas või arutledes erinevatel teemadel.

Nagu iga kuu, pidi ka seekord toimuma Tartus kohvikkirik, kuid nüüd oli see hoopis teistsugune, sest see toimus noortelaagris kõikide noorte keskel. Toomas jagas mõtteid unistustest ja bänd tegi oma osa – see oli üks meeldejäävam õhtu üldse. Pärast seda toimus superhuvitav öömäng, mille ajal nauditi viimaseid koos veedetud tunde.

Ma arvan, et räägin kõigi noorte eest, kui ütlen, et see laager oli tõesti meeldejäävalt mõnus ja lõi positiivseid tundeid. Tänan kõigi eest korraldusmeeskonda, sest, nagu näha, olid nad teinud suurepärast tööd.