Teismeliste vanematele ja õpetajatele suunatud koolitus andis infot ja inspiratsiooni

23.–25. septembril oli Simisalu loodusmajas seminar „Teismeea rägastikus“, mis oli mõeldud nii lapsevanematele kui ka õpetajatele koguduse piiblitunnis ja koolis klassi ees. Koolituse läbiviija oli Trans-Euroopa divisjoni laste- ja peretöö juht Karen Holford.

Seminar algas reede õhtul küsimusega sellest, missugused on kohale sõitnute ootused ja lootused nende koolituspäevade suhtes. Kui kõik need olid paberile saanud, tegi Karen huvitava käigu ning luges need ootused ette nii, nagu need oleksid teismelise ootused vanemate ja õpetajate suhtes. See väikese huumoriga harjutus aitas väga selgesti näha, et lapsevanematel ja teismelistel on omavahelisele suhtele üsna ühesugused ootused. Elevust tekitas mõte, et koolitusel võiksime üles leida selle nupu, mis viib teismelise uuesti normaalse käitumise juurde – teismeline omakorda ootab, et tema vanematel oleks selline nupp, millele vajutades ta hakkaks normaalselt käituma.

Esimene loeng algas ülevaatega teismelise aju keerdkäikudest ja muutustest. Karen võrdles seda olukorraga, kus inimene peab hakkama saama elektrikatkestusega. Kuna teismelise ajus sünnib palju muutusi, mõjutab see tema käitumist ja hoiakuid, aga ka suhteid kodus ja koolis. Karen rääkis väärtushinnangute olulisusest ja rollist teismelise elus – ideaalis võiks need paika saada enne, kui teismeiga kohale jõuab. Samuti soovitas ta riskiolukorrad enne nendesse sisenemist rollimängu või mõne lauamängu abil läbi mängida, stiilis aga mida sa teed, kui…

Üks oluline punkt, mille juurde ikka ja jälle tagasi jõuti, oli teismelise kiitmine ja noomimine. Karen soovitas kõik probleemid lahendada meie- või mina-sõnumiga ning vältida igal võimalusel sina-sõnumeid. Kui teismelise käitumine on tekitanud meelehärmi, siis sobib sellele läheneda sedaviisi: meil on probleem, kuidas me saame selle probleemi koos lahendada, mis on sinu lahendused ja mõtted. Karen soovitas teismelisi ohtralt kiita, ka igapäevaste pisiasjade eest. Ta andis osalejatele hea valemi igaks päevaks: kümme lahket tegu päevas loob kvaliteetse suhte. Karen rääkis oma pere kogemustest, kuidas neid lahkeid ja pisikesi märkamise tegusid teha.

Suhete väga olulise mõjutajana sai räägitud kuulamisest. „Kuula vajadusi, mitte sõnu,“ ütles Karen ja selgitas, et meil kõigil on vajadused ja ma ei sõnasta neid väga sageli, aga me ütleme sõnu, millest see vajadus kohe silma ei paista ning see muudabki suhted keeruliseks. Konfliktiolukordades, mis on seotud nii vanema kui ka teismelise vajadustega, võiks kasutada sellist vormelit: ma tunnen… sest…. Mulle oleks abiks see, kui… ja siis ma saan sind aidata sellega, et… See on üks võimalus. Mis mõtteid sina tahad välja pakkuda? Karen soovitas kindlasti vältida sõna „aga“ ja „sina“ asemel „meie“.

Koolitusel räägiti ka meile kõigile omastest negatiivsetest ja positiivsetest emotsioonidest ja sellest, kuidas emotsioonid on loomulik osa meie elust, aga me saame neid siiski valida. Heade emotsioonide külvamiseks on erinevaid võimalusi: pakkuda lastele neile meelepärast vaba aja tegevust koos perega, mängida koos perega mänge, naerda koos, arutleda nädala rosina üle (ja süüa samal ajal rosinat) ning keeruliste ja raskete hetkede üle (ja süüa samal ajal näiteks pähklit). Lisaks nimetatuile pakkus Karen välja palju toredaid ja loomingulisi viise, kuidas oma teismelise lapsega kontakti leida, ning soovitas ka erinevaid veebilehti, kust ideid ammutada. 

Koolitusel said osalejad esitada enda küsimusi ning õhtuse teelaua ääres arutleti nende üle, igaüks sai pakkuda enda lahendusi ning Karen kommenteeris neid mõtteid teadusuuringute valgel.

Koolitus sai teoks tänu sellele, et meie liidu noortejuhi poole pöördusid mõned lapsevanemad sooviga saada just teismeliste vanematele suunatud koolitust. Krõõt jättis selle mõtte meelde ja nüüd said soovijad osa inspireerivast ja informatiivsest, aga ka arutelurohkest ja äärmiselt ilusa ilmaga nädalavahetusest.