Perelaager 2021: „Üheskoos – heas ja halvas“

10.–12. septembrini toimunud perelaagri teema oli „Üheskoos – heas ja halvas“. Laager algas reede õhtul juba tavaks saanud tutvumislugudega, hingamispäeva täitsid vaimulik mõtisklus, ühine matkamine ja õhtune kontsert ning pühapäeval olid plaanis töötoad ja lõkketulel grillimine.

Laagri eestvedaja, seitsmenda päeva adventistide koguduste Eesti liidu peretöö juht Allan Randlepp sõnas, et seda laagrit korraldas uus korraldusmeeskond, kes ei ole varem perelaagrit teinud, ja neil oli palju uusi mõtteid. „Meeskonda kuulusid perekond Keel ja perekond Pärna ja Krõõt Lõbus. Kõik kava ja teema aitasid nemad välja mõelda ja paika panna,“ sõnas Allan.

Laager algas reede õhtul, kui Marge Randlepa juhendamisel said kohaletulnud kuulda Aiki ja Madis Pärna ning Laura ja Tommi Grönholmi kokkusaamise lugu. Juttude vahele esitas Laura laule oma värskelt plaadilt, teda saatis kitarril Janek.

Hingamispäev algas Anne Vahtramäe jutlusega, mis keskendus abielu vahepealsele ajale. Anne rääkis, et kui paaridel on head ajad, siis ollakse koos rõõmsad ja tuntakse elust heameelt, kui on keerulised ajad, siis tullakse neist paarina läbi, aga lahku minnakse peamiselt vahepeal – igapäevaelu rutiinis kipub kaduma minema heasoovlikkus ja tähelepanelikkus oma kaaslase suhtes.

Pärast jutlust, piiblitundi gruppides ja lõunasööki mindi Õisu matkarajale, kus laagrilised jagunesid meeskondadeks, et täita fotojahi formaadis erinevaid ülesandeid. Näiteks pidi leidma rajalt kõige kõverama puu, näitlema piiblilugu, tegema loodusfoto seenest ja muudki. Õhtul pärast kontserti jagati parimatele ka auhindu.

Hingamispäevale pani meeleoluka punkti perekond Laikre kontsert, kus ema, isa ja nende neli last pakkusid tõelise kontserdielamuse. Soovijaid said pärast kontserti endale soetada ka pereansambli heliplaadi.

Pühapäeval olid plaanis töötoad: Karin õpetas tegema lima, Mall juhendas ukulelel musitseerimist, Priit näitas, kuidas püüda kala, ja Allan, kuidas visata kirvega täpsust. Kui hommikune vihm järele jäi, sai lõkkel grillida ja lõkke ääres koos juttu ajada.

Allan sõnas laagrile tagasi vaadates, et jäi laagriga väga rahule. „Tõeline dilemma oli, kas ja kuidas praegusel keerulisel ajal laagrit teha, kõik need kontrollimised ja tõendid ja kiirtestid – et kuidas me hakkama saame,“ sõnas Allan ja lisas, et kõik see tasus siiski ette võtta. „Ei olnud midagi hullu. Tore laager oli, tore oli jälle näha inimesi. Perelaager on koguduste liidu ainuke selline laager, kus ka täiskasvanud suuremal hulgal kokku saavad, siin saab rahulikumalt suhelda.“

Allan väljendas kahetsust, et oli neid, kes jätsid viiruse pärast tulemata. „Ilm ja koht olid väga toredad. Laagrist oleks mahtunud osa saama veel rohkem inimesi.“ Laagri korraldusmeeskond saab varsti, kui laagrilised on täitnud ära meilile saabunud tagasisideküsitluse, uuesti kokku, et tehtut analüüsida ja mõelda järgmise aasta laagri peale.“