Eelmise aasta kevadel lugesid Kuressaare koguduse liikmed koos isikliku teenistuse käsiraamatut ning otsisid palves viise, kuidas misjonitööd teha. Nüüdseks, pea aasta hiljem on Jumal avanud uksi, mis toovad nii koguduseliikmetele, lastele, noortele kui ka nende vanematele palju rõõmu.
„Mina näen, et alguse sai kõik sellest, kui kogudused olid kevadel eriolukorra ajal kinni. Et kuidagigi kokku saada, hakkasime koguduseliikmetega, kel oli arvutivõimalust, reedeõhtuti lugema isikliku teenistuse käsiraamatut,“ meenutab Virve aastatagust aega. „Lugesime ja arutasime lehekülg lehekülje haaval, mida meie saame teha.“ Kogudusevanemal oli südamel kaks varateismelist, kellega ta puutus kokku väljaspool kirikut. Tema küsimus oli, kuidas saaks nende noortega rohkem kontakti ja kuidas avaneks võimalus neile Jumalast rääkida. „See sai meie kõigi südameasjaks ja me palvetasime iga kord, et Jumal juhataks,“ meenutas Virve.
Üheskoos arutades hakkas kooruma ideid ja mõtteid ja „siis hakkas Jumal seda asja juhtima“, sõnas Virve. „Meil oli palve ja soov, aga ma ei oska muud öelda – see oli Jumala algatus.“
Suvel korraldas kogudus ühise jaanipäeva-väljasõidu ja augustis rabamatka, mõlemal korral kutsuti kaasa sõpru, tuttavaid, noori ja lapsi ning nende vanemaid. „Sealt edasi tekkis mõte korraldada hingamispäevaõhtuti noortele filmiõhtuid. Nüüd ongi meil Jeesuse elu filmi vaatamine – ühel nädalavahetusel vaatame viis-kuus minutit, seejärel otsime Piiblist tekstid, kus vaadatud sündmust on kirjeldatud, lapsed ise loevad piiblitekstid ette. Arutame, mis seal toimus, missugune oli olustik, mis oli probleem ja kuidas see kõik meid puudutab,“ jutustas Virve.
Kuna filmi vaadati kirikusaalis, nägid noored kohe, et seal on ka mikrofonid, ja olid sellest vaimustuses. „Meil on tubli helitehnik, kes ei olnud kade ja keeras mikrofonid kohe tööle. Lastel oli sellest palju rõõmu ja nad küsisid: mida me nüüd laulame?“ Seejärel asus Virve otsima laule ja hankima fonogramme, et saaks koos noortega laule õppida, nii et nüüdseks on filmivaatamisele lisandunud ka koos laulmine.
„Kui jõulud olid tulekul, siis õppisime jõululaule ja kutsusime ka vanemad, kes olid tahtlikud tulema. Tegime sellise jõulu eri kokkusaamise, kus vaatasime ikka ka filmi, lugesime ja laulsime – seda kõike koos lapsevanematega. Tuli ka vanavanemaid ja vanemaid õdesid ja teisigi,“ rääkis Virve ja lisas, et see oli väga vahva kokkusaamine. Koguduse poolt olid lastele ka jõulukingid, suuremad said Piiblid ja väiksemad Piiblilood. Aasta lõpuks oli küpsenud uus vajadus ja selle lahendus. „Kohal oli ka väiksemaid, kelle jaoks film on natuke liiga raske, nad kippusid pigem jooksma ja samas tahtsid kangesti teistega koos olla. Sealt kerkis mõte, et meil on ju veel ruumi, teeme tunni kahes vanuserühmas.“
Jõulude puhul kingiti filmiõhtul osalevatele noortele ka päris oma Piibel. Vahendid selleks saadi liidu misjonifondist, mistarvis esitati taotlus.
Alates sellest aastast ongi tegevus käima läinud paralleelselt kahes vanuserühmas: samal ajal kui teismelised vaatavad filmilõiku ja arutlevad selle teemade üle, saavad väiksemad teises ruumis osa piibliloost viltpiltide kaudu. „Üks lapsevanem, kes ei ole meie koguduse liige, kuid kes on kunagi lapsepõlves oma vanaemaga lastetundides käinud ja kellele need tunnid on jätnud kustumatu mulje, on nii hea perspektiivitundega selles osas, kuidas lapsi kaasa haarata ja kuidas neile tunde läbi viia, avaldaski soovi ise väiksemate tundi läbi viia,“ rääkis Virve suure rõõmuga. „Ette tahtis ta ise õppida, nii et nüüd õpimegi temaga enne teema läbi. Ta kutsus ise veel ühe lapsevanema kaasa, kellega nad nüüd koos lastele tundi teevad.“
Virve sõnas, et nüüd on läinud nii, et neljapäevaõhtuti on tund lapsevanematele ja teistele täiskasvanutele. Kui alguses oli mõte õppida läbi lastetunni materjal, siis nüüd on plaanis ka teised teemad. „Laupäevaõhtuti on noorte- ja lastetund. Nüüdseks on tekkinud mõtteid ja plaane, kuidas saaks rikastada jumalateenistust, sest lastele meeldib laulda ja nad tahavad esineda. Kui vähegi lund on, siis on plaanis pidada ühist vastlapäeva. Emadepäevaks hakkame laule õppima ja suveks on juba planeeritud väljasõidud.“
Kahe rühma peale kokku on lapsi kõige rohkem olnud 12 ja tegevuste vedamine on jagatud erinevate inimeste vahel. Filmiõhtut viivad läbi Raimu Kuris ja Virve, lastega tegelevad Lidia Lõbus ja nimetatud lapsevanemad. „Ilma kelleta ei saaks me kuidagi hakkama, on meie helitehnik Karel, kes lõikab filmilõigud valmis, paneb piiblitekstid seinale, paneb fonogrammid käima, keerab valguse maha ja mikrofonid tööle. Karel on asendamatu – see töö, mis tema teeb, on fantastiline ja selline taustajõud on imeline,“ rääkis Virve.
Koos ka süüakse – lauakatmise eest hoolitseb alati Elna Mitt.
„Iga nädal, kui ma jälle tulen on midagi edasi läinud, midagi on jälle uut,“ ütles Virve imetlusega hääles. „See on eriline Jumala õnnistus.“
In English