Tänavune seenioride laager oli 28.–30. juunini Ida-Virumaal, laagri moto oli võetud Jeesuse ülempreesterlikust palvest: „…et nad oleksid üks“ (Jh 17:22).
Laagri korraldusmeeskonda kuulusid Ljudmilla Keel, Olavi Laur, Rein Käsk, Aleksandr Tsugai ja Kalle Kangur – neist viimase turismikeskuses laagrit ka majutati. Kuigi ühtsuse teema üle on ka eelmistes laagrites arutatud, tõi Olavi võrreldes varasemate laagritega välja mitu erinevust: „Täiesti teistmoodi laager oli. Saime nautida slaavi kööki parimas eheduses. Ma ei mäleta, et laagris oleksid koos olnud eestlased ja venelased. See oli väga kena. Üldlaulude ajal laulsid ühed eesti, teised vene keeles, oli huvitav – võib sama laulu erinevalt laulda.“ Lisaks sellele oli laagris mitu inimest, kes ei ole koguduse liikmed: „Sain tagasisidet, et neile laager väga meeldis. Küsisin ühelt inimeselt, mis talle laagris kõige rohkem meeldis, ja sain vastuseks, et talle meeldis kõige rohkem linnulaulu kuulamise jalutuskäik,“ rääkis Olavi. Linnulaulu hommikust jalutuskäiku juhtis Rein Kalmus ning linde kuulati ja vaadati Toila pargis. Koos käidi ekskursioonil ka Narvas.
Lisaks jalutuskäikudele olid laagri päevakavas ka ühised arutelud. Nii Olavi kui ka Rein Käsk ütlesid kui ühest suust, et laagri atmosfäär oli väga tore. „Kui me oleks veel olnud koos, oleks see grupp väga hästi kokku sulanud,“ ütles Olavi ning Rein lisas, et vaatamata tõlkimisele sai omavahel palju suhelda. „Tahtsime rõhku panna sellele, et inimesed jagaksid oma kogemusi, eesmärk oli kaasa rääkima kutsuda. Esimesel päeval tegime ka tutvumisringi – kui kaua keegi on koguduses olnud ja kustkohast pärit. Kokku oli esindatud kaheksa kogudust.“
Laagri juhtmõtte juures arutleti, et vaenlane on tegutsenud kogu aeg ja pole selliseid aegu, mil probleeme poleks. „Meie eesmärk on – ja see on ka taevariigi olemus – on armastavad ja harmoonilised suhted. Nagu Paulus kirjas filiplastele kirjutas, et meie igatsus on, et oleks ühtsus ja üksmeel,“ rääkis Rein.
In English