Eriolukorra väljakuulutamisest on möödunud poolteist kuud ja meie elu koguduseperena on muutunud. Kuidas elavad karantiinis Tallinna III koguduse noored?
Enne karantiini algust oli meil 21. märtsil kavas noorte palvenädal. Hoolimata asjaolust, et olime juba karantiinis, otsustasime proovida ZOOMi kaudu kokku saada. Lugesime sellel kohtumisel noorte palvenädala esimese päeva materjali. Seejärel otsustasime proovida järgmisel päeval, 22. märtsil koosolekut jätkata. Noortejuht luges pakutud materjalidest mõned mõtted ja esitas aruteluküsimused. Kõigile meeldis sellises vormis suhtlemine ja otsustasime kohtumisi iga päev jätkata. See oli väga huvitav ja elav kogemus: 21.–28. märtsini käisime kavandatud tekstidest läbi, mõtisklesime esitatud küsimuste üle. Need kohtumised leidsid suurepärase vastukaja. Minu jaoks oli see eriline kogemus Jumalaga.
Palvelugemiste teema on “Kallistused – andestus ja leppimine”. Ühest küljest on see iroonia: me räägime kallistustest tingimustes, kus inimesed ei suru pikka aega kätt ja eelistavad hoida distantsi. Kuid pole võimatu mitte märgata, et Jumal, teades, milline katsumus meie maailmale langeb, saatis meile julgustav sõnumi: Ta kallistab meid kõiki nähtamatute kätega ja soovib, et meie omakorda kallistaksime üksteist uuel viisil: telefonikõnede, kirjade, videote kaudu. Kohtumistel arutasime nii inimestevahelise andestuse kui ka Jumala andestuse vastuvõtmise teemal.
Mulle tundub, et andestuse teema on praegu eriti oluline, kuna kellelegi pole saladus, et igas kristlikus kogukonnas on vahel vaikseid konflikte: arusaamatusi ja pahameelt. Palvenädala lugemised pöörduvad otse minu poole, nii et ma mäletaksin neid juhtumeid ja astuksin sammu oma venna või õe suunas, et alustada suhete korrigeerimist, alustades minu palvest, seejärel telefonivestluses ja kui karantiin on läbi, võiksin jõuda tõelise hingesoojendava kallistuseni (või kui ikka kardame kallistust, siis teiste aktsepteerimine siiras vestluses). Kes teab, võib-olla aitab see paus, kui koguduseliikmed üksteist pikka aega ei näe, üksteist tõeliselt igatseda ja astuda sammu nende poole, kellega mul varem on olnud ebameeldiv suhelda?
Sain nende kohtumiste läbiviijana erilise kogemuse. Materjalid ise polnud kerged. Ebatavaline oli see, et samu piiblilugusid korrati teistel päevadel mitu korda. Kartsin, et noored ei tunne huvi, aga tegelikult sündis hea ja kvaliteetne arutelu. Ja mõnikord rääkis autor inimeste elust raskeid lugusid. Noored reageerisid sellele pessimistlikult, kuid otsustasin anda autorile õiguse pöörduda meie noorte poole ja viisin kõik lugemised siiski hoolikalt läbi. Palvenädala lõpus nägin, et muretsesin asjata – pakutud materjalide läbi lugemine avaldas igaühele väga positiivset mõju. Ma nägin materjalide läbilugemisel distsipliini tähtsust. Autor pakus erilist vaimset rütmi ning see rütm aitas meil keskenduda.
Kui palvenädal läbi sai, otsustasid noored ZOOMis suhtlemist jätkata. Ja nii oleme siiani kolmapäeviti 19:15 ja reedeti kell seitse vaimulikuks aruteluks kokku saanud ning laupäeviti kell kümme viime läbi hingamispäevakooli noortetunde.
Nii meeldiv on tõdeda, et ebastabiilsuse ja distantsihoidmise keskkonnas on stabiilsus – usklike osadus eesmärgiga läheneda Jumalale ja kinnitada ennast Tema Sõnas.
Stanislav Karlov (Tallinna III koguduse vanem)
Mulle ning paljudele teistele väga meeldis noorte palvenädal, kuna see oli alles karantiini teine nädal. Paljudele oli see uus ja arusaamatu olukord. Paljud tundsid, et maailm meie ümber muutub. Kohtumised, arutelud ja palved aitasid meid kõiki väga palju.
Algul oli meid 6 arvutit, teisel päeval oli juba 7–8 arvutit, kolmandal päeval juba 10+ ning lõpupoole oli meid pidevalt 15–17 arvutit, kokku 20+ osalejat. Huvitav oli ka see, et meil oli lai geograafia, oli külalisi Ukrainast, Saksamaalt, Ida-Virumaalt, Märjamaalt, Pärnust…
Neljapäeval vastu reedet nägin ma und. Oli eriolukord, nii nagu päriselt ongi. Olime isoleeritud, kuid kuna elame Rae vallas, siis oli meil võimalus perega jalutada. Jalutades oma perega nägime tumedaid pilvi. Järsku hakkas päikesevalgus vilkuma, kadus korraks ära ja taastus siis uuesti. Nagu olnuks tegemist vana telekaga.
See tekitas meis arusaamatust. Järgmisel hetkel nägime pilvede taga вспышку ning sealt tuli valgust ka pilvedele, see valgus kasvas ja läks tunduvalt suuremaks. Pilved läksid eemale nagu oleksid väravad avanenud kahele poole, valgust tuli juurde ja see kasvas väga võimsaks ja me saime aru, et see on Jeesus, kes tuleb meile järele! Sel hetkel olime ülirõõmsad: nüüd on see aeg! Me olime teise tuleku tunnistajad! Emotsioonid olid nii võimsad, see pilt oli niivõrd realistlik. Ärkasin selle unenäo peale ja olin väga vaimustanud. Sellist und nägin ma esimest korda elus ja see oli üliäge!
Arina Karlova (Tallinna III koguduse kommunikatsioonijuht)
Veebikohtumine noortega oli uus, samas väga vajalik kogemus. Jumal õnnistas selle õnnestumist ning iga korraga tuli inimesi aina juurde – saime kohata eri paikadest (ka riikidest) õdesid ja vendi, keda pole ammu näinud, ning isegi neid, keda oleme ka kirikus viimasel ajal väga harva näinud. Ühtekuuluvustunne, ühised mõtisklemised ja palved on praegu suureks toeks. Me poleks ise esialgu arvanudki, et suudame iga päev noorte palvenädala raames kokku saada, aga aja jooksul tuli välja, et tegelikult me vajasime seda kõike ja ootasime kohtumist iga päev. Tekkis mõte ka edaspidi võimaldada veebi kaudu kohtumistega liituda, kui füüsiline võimalus puudub. Raskes olukorras saime tänu Jumalale näha uusi võimalusi!
Ekaterina Kubishina (Tallinna III koguduse liige)
1. Johannese 1: 7 „Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.“
Noorte palvenädal tugevnes Jumala ühises teenimises. Nii tore on kogeda usklike osadust ja koos palvetada! See kehtib eriti praegusel keerulisel ajal, kui karantiini tõttu puudub võimalus elavaks suhtluseks.
Au meie Issandale ja Taevaisale selle eest, et Ta juhib meid ega jäta meid, ükskõik kui keerulises olukorras me oleksime.
Me oleme nagu lõkke söed: kui oleme eraldi, siis kustume. Aga kõik koos oleme suur lõke, mida meie Issand toetab!
Eduard (külaline Ukrainast)
Mul on väga hea meel, et patusel maal on Jumala püha kogudus, kes armastab tõde ja usub Issandasse Jeesusesse Kristusesse. Ma tänan vendi, kellega sain arutleda Jumala käsu ja Tema andestuse teemal. Õppisin palju ja leidsin suurt rõõmu sellest, et mul on mõttekaaslasi.
Mitri (külaline Saksamaalt, varem Tallinna III koguduse liige)
Esiteks võimaldas palvenädal teid kõiki uuesti näha. Ja ma mõistsin, et igatsen teie järele. Teiseks, hakkasin unustama seda, mida olen juba ammu teadnud, näiteks Maarja lugu. Ja siis pärast Zoomi kohtumistest näitas Issand mulle tekste, mis andsid mulle selge arusaamise. (Johannese 11: 2)
Kolmandaks, kõigeväeline valmistas mind kohtumisteks ja sõpruskonnaks nende inimestega, kes vajavad mu andestust. Ja andestust, mida on minul vaja. Ta aitab mõista põhimõtet, mille alusel soovib Jumal mind minuga isiklikult ja kogu inimkonnaga lepitada.
Pastor Vadim Skrypiy
Kristlik kogudus on ajaloos korduvalt raskustega kokku puutunud, kuid Issand on alati leidnud võimalusi koguduse kaitsmiseks. Pandeemia korral jälgime, kuidas Jumal meie kogudust hooldab ja õnnistab. Noorte palvenädalast on saanud üks neist õnnistustest, mis tugevdab usku ja võimaldab inimestel osaduses lohutust leida.
In English