Koguduste liidu esimene tänavune suvelaager on peetud – 13. korda toimunud seenioride laagri mototekst oli võetud Pauluse kirjast filiplastele 1:9–11: „Ja ma palvetan, et teie armastus üha enam ja enam kasvaks tunnetuses ja kõiksuguses kogemises olulise kindlaksmääramiseks, et te oleksite puhtad ja
laitmatud Kristuse päevani, täidetud õiguse viljaga, mis tuleb Jeesuse Kristuse läbi, Jumala kirkuseks ja kiituseks.”
Seenioride laager algas Nuutsaku laagrikeskuses pühapäeval, 5. mail lipu heiskamisega. Palvuse pidas Rein Kalmus, kes kutsus inimesi mõtlema vanade ja noorte suhete peale koguduses ning rõhutas, et ajad muutuvad: kogu aeg ei pea olema nii, nagu kogu aeg on olnud.
Laagri korraldusmeeskonda kuulunud Rein Kalmus ütles, et õhkkond oli kohe laagri algusest peale positiivne ja laagrilised võtsid Reinu arutelust oma mõtteid väljendades osa. Laagri korraldusmeeskonda kuulusid lisaks Reinule veel Ljudmilla Keel, Mati ja Sirje Nurk, Olavi Laur ja Lidia Merents.
Laagris osales tänavu paarkümmend inimest. Korraldusmeeskonda kuulunud Olavi Laur sõnas, et laager oli väga hea ja et on lausa kahju, et rohkem inimesi sellest osa ei saanud. „Imed ei sünni kodus. Kui inimesed tulevad kodust välja, siis hakkavad imed sündima,” ütles Olavi ning innustas vanemaid inimesi mitte kartma kodust välja tulemist. „Kui välja tuled, on selge, et oled saanud midagi kaasa võtta,” ütles Olavi.
Laagri teisel päeval pidas hommikupalvuse Rein Käsk, kes kõneles Jumala eesmärgist: et inimeste vahel oleks armastus. „On kaks äärmust, mis ei ole head: inimesed muutuvad liiga ettevaatlikuks – Piiblist saame ka lugeda inimestest, kes teistega üldse ei seltsinud; teine äärmus on see, et suheldakse kõigiga läbisegi, minnakse kompromissidele,” rääkis Rein. „Peaasi on see, et peaksime Jumala põhimõtteid, mis on Jumala seaduses, ega minetaks seejuures armastavat hoiakut – ka teisiti mõtlevate inimeste suhtes.”
Laagri kava oli kokku pandud põhimõttel, et kahe söögikorra vahel ei oleks üle ühe ettevõtmise. „Inimestel oli piisavalt võimalust jalutada ja suhelda,” ütles Olavi ning lisas, et tasakaal erinevate kavapunktide vahel oli hea. Nii oligi pärast lõunasööki kavas doktor Karmen Jolleri külaskäik.
Karmen rääkis suhtumisest arstidesse ja meditsiini. „Ta valgustas meid arsti seisukohast,” sõnas Rein Käsk. „Ta ei väitnud, et arstid kõike teavad, kuid väljendas soovi, et inimesed ei umbusaldaks arste, ravimeid ja meditsiini.” Loenguosale järgnes küsimuste-vastuste voor, mil paljud esitasid oma küsimusi, ning Karmen vestles laagrilistega hiljem ka individuaalselt.
Enne õhtusööki käidi jalutamas, nauditi loodust ja pärast seda oli tunnistuste õhtu, mida juhatas Olavi. „Inimesed jagasid oma kogemusi, peaaegu kõik rääkisid midagi oma elust. See oli suur hulk, võttes arvesse, et meid vähe,” rääkis Olavi. „Räägiti kogemusi, kuidas Jumal on aidanud elu olukordades toime tulla.” Tunnistuste vahele laulis Olavi vaimulikke laule, mille kohta ta sõnas, et ka need on tunnistused: „Keegi kirjutas oma kogemusest ja tunnistab selle kaudu.”
Teisipäeval, laagri viimasel päeval oli kavas palvus, mille pidas Vitali Mirošnitšenko, kes lähtus oma sõnumis laagri mototekstist ja rõhutas, et jutt armastusest ei tohi muutuda ümmarguseks mittemiskiks, vaid sellel peab olema tegelik sisu.
Laager lõppes laagrilipu langetamisega. Laagrile tagasi vaadates sõnasid nii Rein kui ka Olavi, et seenioride laager on väärt ettevõtmine ja et osalejaid võiks ikka rohkem tulla. Samuti tõstsid mõlemad esile väga kvaliteetset toitlustust ja majutust. Laagri toitlustamisega tegeleb juba mitmendat aastat järjest Valga koguduse meeskond. „Oli väga vinge laager. Laagriliste seast ei leia inimest, kes käisid kohal, aga poleks midagi saanud,” ütles Olavi ning Rein lisas: „Atmosfäär oli mõnus. Ilm meie tegemisi ei mõjutanud, meil olid mõnusad siseruumid. Peeti plaani ka järgmiseks aastaks.”
In English