Üleilmse adventkoguduse presidendi Ted N. C. Wilsoni pöördumine

Avaldatud 11.4.2019, allikas Adventist Review

Tervitan teid, enam kui 21 miljonit koguduseliiget, kes te moodustate seitsmenda päeva adventistide imelise kogudusepere enam kui 200 riigis! Ma tänan Jumalat igaühe eest ja soovin teid julgustada – kus tahes te olete – olema oma kohaliku koguduse aktiivsed liikmed ning minema oma kogukonda, looma sõprussuhteid, samal ajal kui te õrnalt ja eesmärgikindlalt juhatate inimesi Jeesuse ja Tema armastuse ning tõe juurde. Pidage alati meeles, et teie olete kogudus, et Jumal soovib väga, et te tooksite hingi Tema juurde. Ta on kutsunud teid ja Ta annab teile vajalikud oskused, kui veedad aega palves ja Tema sõna uurides.

Võib-olla sa juba tead, et üleilmse koguduse peakonverentsi nõukogu saab kokku vähemalt kaks korda aastas, et arutleda oluliste vaimulike ja igapäevaste küsimuste üle, mis oleksid meie üleilmse koguduse töös juhtnöörideks. Peakonverentsi nõukogu koosneb 13 divisjoni ja Lähis-Ida ning Põhja-Aafrika uniooni (MENA) kogudusejuhtidest, õpetajatest, pastoritest ja koguduseliikmetest ja peakonverentsi allasutustest.

Terve nõukogu saab kokku aastakoosolekul, mida peetakse iga aasta oktoobris. Veidi väiksem koosseis saab kokku kevadkoosolekul aprillis, kui peateemaks on koguduse rahandus ning sellega seotud teemad. Lisaks sellele uurime olulisi vaimulikke küsimusi, eriti meie hommikustel teenistustel.

Sel nädalal, 10. ja 11. aprillil toimub kevadkoosolek siinsamas, seitsmenda päeva adventistide koguduse peakorteris Silver Springis Marylandis. Oled teretulnud nendest koosolekutest osa võtma otseühenduse kaudu kodulehel executivecommittee.adventist.org. Koosolekud algavad kell 15.00 pärastlõunal (USA aja järgi 8.00 hommikul).

Ma soovin rääkida teile ühest väga olulisest koosolekust, mis siin toimub vahetult pärast kevadkoosolekut. See on konverents: Sõjaväeteenistus seitsmenda päeva adventistide seas: sõdijad, mittesõdijad, südametunnistuse hääle kandjad.

Selle olulise konverentsi kestel kohtuvad omavahel kogudusejuhid üle maailma, adventkoguduse kaplanaaditeenistuse juhid, koguduse avalikkussuhete ja usuvabaduse juhid ning noortejuhid, et arutada adventkoguduse suhte üle sõjaväeteenistusega.

Küsimus armeeteenistusest tõusis seitsmenda päeva adventistide koguduses esile koguduse algaastail. Kogudus, mis loodi ametlikult 1863. aastal, Ühendriikide kodusõja kõrghetkel, pidi otsekohe rinda pistma küsimusega, kuidas koguduseliikmed peaksid armeekutsele vastama.

Teiste keeruliste teemade seas uurisid koguduse rajajad ka seda teemat, kasutades teejuhina Piiblit, ning jõudsid seisukohale, mis on piibellike põhimõtetega enim kooskõlas: mitte sõdimine (südametunnistuse vabadus relva mitte kanda).

Aastaks 1864 oli noor kogudus edukalt pöördunud Ühendriikide valitsuse poole, et saada ametlik luba relva mitte kanda, seda seisukohta on peetud tänini. Pärast Teist maailmasõda jätkas adventkogudus samal teel, kiites 1954. aasta peakonverentsi töökoosolekul ja 1972. aasta aastakoosolekul heaks dokumendi “Seitsmenda päeva adventistide suhted tsiviilvalitsuste ja sõjaga”. Selles dokumendis on kirjas: “Siiras kristlus saab ilmsiks selles, kui inimene on hea kodanik ja ustav oma riigi valitsusele. Sõja puhkemine inimeste vahel ei muuda ühelgi moel kristlase ülimat ustavust Jumalale ja vastutust Tema ees ega teisenda tema kohust praktiseerida oma uskumust seada Jumal esikohale. See suhe Jumalaga Jeesuses Kristuses, kes tuli siia maailma inimelusid mitte hävitama, vaid päästma, on andnud seitsmenda päeva adventistidele kaitserolli ja sellest lähtuvalt mittesõdiva osa, kui nad järgnevad oma Issandale, võtmata inimeselt elu, vaid kasutades kõiki viise selle päästmiseks.”

Lisaks sellele, et seitsmenda päeva adventistid ei sõdi, julgustab kogudus selle liikmeid kaitseväkke mitte astuma. Kuid see ei ole koguduseliikme jaoks proovikivi. Vastavalt adventkoguduse kaplaniteenistuse kodulehele “Adventistid vormis” “ei soovi kogudus olla ühegi koguduseliikme ega komandöri südametunnistus, vaid soovib pöörduda nii südametunnistuse kui ka käitumise poole, nii et kõik otsused saaksid langetatud võimalikult suure arusaamise ja läbimõtlemisega”.

Me mõistame, et on riike, kus sõjaväeteenistuse mitteläbimine ei ole võimalik ja ka adventistidelt nõutakse, et nad läbiksid oma riigi teenistuse. Kuid ka siis julgustame noori usklikke leidma viise, kuidas olla oma riiki teenides ustav Jumalale. Kui koguduseliikmed on väeteenistuses, kas isikliku valiku või reeglite järgi, püüavad adventkoguduse kaplaniteenistus ja teised tööharud neid vaimulikult teenida.

Oleme seitsmenda päeva adventistidena säilitanud oma ajaloolise rolli toetada rahu ja mittesõdimist läbi 151 aasta, mil kogudus on olemas olnud.

Meie pastorid, kes kaplanitena sõjaväes teenivad, on mõjutanud suurel määral neid, kes on otsustanud väeteenistuses osaleda. Nad on jõudnud inimesteni, kellega muul moel ühendust poleks saanud ja me hindame seda rasket ja professionaalset tööd, mida nad teevad.

Kallid vennad ja õed Kristuses, soovin teid tänada, et olete seitsmenda päeva adventistide maailmapere liikmed. Õnnistagu Jumal teid ja julgustagu teid, kui otsite viise, kuidas teisi Tema Vaimus õnnistada. Usun, et Jeesus tuleb väga varsti! Tehkem kõik, mida saame, et jõuda inimesteni, kes veel ei usu Kristusesse kui oma Päästjasse. Maranatha!

Jaga Facebookis
Vaata lisaks
Vaata seotud teemal
Loe seotud teemal
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat