Erakordse kümnise fondist rahastatakse misjonitööd juba kümme aastat

„Kümnis on püha,” ütles Seitsmenda Päeva Adventistide üleilmsekoguduse laekur Juan Prestol-Puesán, „ning me ei suhtu sellesse triviaalselt.” Prestol-Puesán viis peakonverentsi aastakoosoleku kuulajad finantsaruande raames tagasi ajalukku, mil tekkis mõiste erakordne kümnis – seda kasutatakse juhul, kui eriliste asjaolude korral tuuakse kümniseks väga suur rahasumma. 2007. aasta alguses anti kogudusejuhtidele teada adventistide perekonnast, kel oli plaan müüa oma ettevõte. Perekond oli pühendunud otsusele tuua ettevõtte müügitulust kümnist.

„See summa oli tähelepanuväärselt suur,” rääkis Prestol-Puesán. Koguduses olid arutelud sel teemal, kellele see kümnis maksta. Omavahel suhtlesid kohaliku liidu, uniooni ja üleilmse koguduse juhid, et arutada, missugusesse fondi oleks kõige otstarbekam see raha suunata.

Toonane konsensus oli, et sedalaadi kümnis tuleks suunata otse peakonverentsi. Otsuse langetamisel rääkisid kaasa kaks faktorit.

Esiteks lepiti kõigi osapoolte vahel kokku, et selline rahasumma paiskaks kõnealuse liidu pastoraalse struktuuri võrreldes teistega tasakaalust välja. Vastavalt koguduse tööjuhisele saab kümnist kasutada vaid teatud tööharudes, mis on otseselt seotud jumalariigi kasvuga. Sellist summat saaks kõige tõhusamalt juhtida suur organisatsioon üleilmsel tasandil, otsustati toona.

Teine faktor oli müügile mineva ettevõtte rahvusvaheline iseloom. „See ettevõte oli rahvusvaheline, selle tulud olid teenitud paljudes piirkondades,” selgitas Prestol-Puesán. „Tõdeti, et kohaliku liidu asemel oli nende tulude administreerimisel paremas positsioonis peakonverents.”

Selle konsensuse alusel pidi koguduse juhtkond pöörduma peakonverentsi nõukogu aastakoosoleku poole, et luua erisus kümnise rahajaotuse põhimõttes, mille järgi kümnis suunatakse kohaliku koguduse kaudu kohalikku liitu, sealt saadetakse osa kohalikku uniooni, divisjoni ja lõpuks peakonverentsi.

„See päevakorrapunkt esitati peakonverentsi nõukogu aastakoosolekule 2007. aasta oktoobris,” meenutas Prestol-Puesán. „Hääletati tööjuhise erandi poolt ja peakonverentsi laekurile anti volitus see kümnisefond avada.” Peakonverentsi arhiivides läbi viidud uurimistöö näitab, et see on ainuke kümnist puudutav erisus, mille osas on koguduse ajaloos hääletatud.

Toonase rahandusaruande juures jagas laekur tegevuskava, mis järgis erisust ja jagas kogudusejuhtidele ning delegaatidele infot. 2008. aasta kevadkoosolek kinnitas otsust.

Viimase kümne aasta jooksul (2007–2017) on see pere teinud jätkuvalt sissemakseid toona loodud fondi ettevõtte müügist laekuvast tulust. Kulud on seotud erinevate misjoniprojektidega, aga ka peakonverentsi algatustega. Rahaeraldisi tehakse koostöös divisjonidega ja vastavalt divisjonide misjoniprojektide esildistele. Prestol-Puesán ütles väga selgelt, et neid vahendeid ei ole kasutatud ei peakonverentsi ega ühegi teise koguduseüksuse töötamiseks.

Samuti ütles ta, et kõige viimane sissemakse sellesse kümnisefondi tehti 2017. aasta lõpus. Prestol-Puesán rääkis, et ta sai perekonnalt kirja, milles kinnitati, et 2017. aasta hilissuvel müüdud vahenditest antud kümnis oli osa kümne aasta tagusest kokkuleppest.

Prestol-Puesán lõpetas oma ettekande, rõhutades, et kogudus on kümnise ülevaatamisel väga hoolikas. „Me soovime kogudusele kinnitada, et põhjus, miks see teema on oluline, seisneb selles, et me tegeleme kümnisega hoolikalt,” sõnas ta.