Kui Douglas Silva oli 5-aastane, tegid tema sõbrad nalja, et ta oli kuulmise kaotanud pähe saadud löögi tõttu. Kuulmispuude pärast on Silva kogu elu kannatanud piiride käes, kuid ta ei ole nende piiride pärast midagi tegemata jätnud. Kuni kohtumiseni seitsmenda päeva adventistide kogudusega ei teadnud ta midagi kahest asjast, mis muutsid tema elu: brasiilia viipekeel ja Jeesuse tagasitulemine siia maale.
Aastaid pärast kogudusega ühinemist otsustas Silva saada adventkoguduse pastoriks. Nüüd on tal Amazonia adventkolledži kraad ja ta töötab pastorina Paulistana koguduste liidus São Paulos.
Hiljuti jagas ta oma kogemusi ja kordaminekuid esimese kurdi adventkoguduse pastorina Brasiilias.
Kuidas tutvusid adventkogudusega?
Meie peres ei olnud seitsmenda päeva adventistide, aga me olime väga usklikud ja tavaliselt käisime pühapäeviti kirikus. Toona ma ei tundnud viipekeelt ja suhtlesin huultelt lugemise teel. 14-aastaselt kohtusin Jorge Luiziga, kes oli meie koolis õpetaja ja kes kutsus mind laupäeval kohtuma kurtide rühmaga. Võtsin selle kutse vastu ja seal kohtusin kurtidega ja viipekeele tõlkijatega.
Laupäeval kirikus jutlust kuulates oli huultelt raske lugeda, kuna pult oli kaugel ja pastori suu ees oli mikrofon. Siis tundsin, et pean viipekeele ära õppima.
Miks otsustasid saada pastoriks?
Juba lapsena soovisin saada misjonäriks, tunda erinevaid kultuure ja keeli. Pärast minu ristimist 2004. aastal hakkasin aktiivselt osalema kurtidele suunatud piiblitundides. Käisin ka ise kurtidele piiblitunde andmas.
Täna on minu unistus tõeks saanud. Mul on olnud võimalus reisida ja kurtidega kohtuda ja jutlustada neile Jumala Sõna.
Kuidas näeb välja sinu tööpäev pastorina?
Ma olen Paulistana liidu pastor. Siin piirkonnas on suur kurtide populatsioon. Koguduse kontoris töötan tõlgiga ja teiste kurtidega, kes töötavad eri projektide kallal, ürituste planeerimisel ja kurtide tööharu töödes.
Hingamispäeviti on meil piiblitund kurtidele, seal on 35 liiget. Olen osaline ka sotsiaalprojektides, kaasa arvatud kurtide koolides ja kurtide vanainimestega.
Missugused on raskused sinu töös?
Olen pastorina kogenud väga raskeid aegu. Olen pidanud teenima keerulistes oludes, nagu näiteks kurtide narkosõltlastega, seksuaalse ärakasutamise ohvritega või töökohal ahistamise ohvriks sattunutega. Olen töötanud rasketesse majanduslikesse oludesse sattunud inimestega, kel on depressioon või kes on altid enesetapumõtetele. Sageli ei ole nad saanud ligipääsu adventkoguduse ressurssidele. Kuna igaühe probleem on ainulaadne, tunnen, et soov igaüht aidata, on minu jaoks koormav.
Kurtide teenistus on Brasiilias rohkem arenenud kui muhal maades. Missugused on sinu unistused veel selles tööharus?
Jah, ma arvan, et meie teenistus võib teistele eeskujuks olla. Lõuna-Ameeikas on silmapaistvaid inimesi, kes on teinud kõvasti tööd, et adventkogudus oleks kurtide kogukonnas ligipääsetav. Ja sellele toetudes ma praegu pigem ei unistaks, vaid asuks konkreetsetele tegudele olevikus.
Ja pole oluline, kas sul on kuulmispuue või ei, kui sinu südames on koht just sellele tööle, siis pea meeles, et sinu panus on asendamatu. Seega, ära maga võimalust head teha maha, kuni on veel aega!
In English