Apokalüptilised prohvetikuulutused ja nende mõistmine

Avaldatud 11.3.2020, autor David Nõmmik, allikas Meie Aeg

Palju aastaid tagasi otsustas Eesti liidu juhtkond saata mind Venemaale Zaokski teoloogilisse akadeemiasse õppima. Kooli alustamiseks pidin läbima intervjuuvooru. Mäletan, et astusin suurde ruumi ning mul paluti istuda pika laua äärde. Teisel pool istusid Zaokski seminari professorid ning esitasid mulle Piibliga seotud küsimusi. Siis aga juhtus üks kummaline asi, mida mäletan siiani. Minu käest küsiti lihtne küsimus: milline apostel Pauluse kiri räägib prohvetlikult viimaste aegade sündmustest? See küsimus tekitas minus ebaleva tunde, sest ma ei suutnud meelde tuletada, milline Pauluse kiri see oli. Hiljem, kui ma saali uksest välja astusin, mõeldes jätkuvalt sellele küsimusele, tuli järsku meelde, et muidugi – see on ju teine kiri tessalooniklastele. Prohvetikuulutused on minu jaoks alati olnud eriline valdkond vaimulikus maailmas ja nende mõistmine ning interpreteerimine on omaette väljakutse.

Kasvades usklikus perekonnas, kuulsin palju kordi mõtteid Jeesuse peatsest tagasitulekust. Taanieli ja Ilmutusraamatu prohvetikuulutused ning Jeesuse ettekuulutused Matteuse 24. peatükis olid peamised kohad, millele minu tähelepanu juhiti. Ma usun, et sellistes Piibli prohvetlikes raamatutes, kuid ka evangeeliumide ja apostlite kirjade prohvetlikes lõikudes on Jumal andnud oma rahvale pildi sündmuste kulgemisest Kristuse taastuleku eelsel ajal. Adventkoguduse pioneerid uurisid neid prohvetlikke raamatuid ning nende arusaamine oli, et „kiiresti täituvad ajamärgid näitavad, et Kristuse tulek on lähedal, käega katsuda“. „Päevad,“ kirjutas Ellen G. White, „milles me elame, on pühalikud ja tähtsad.“1 Näeme, et see veendumus oli rajatud Piibli prohvetikuulutustele ja nende märkide täitumisele.

Meie identiteet

Kas me usume seda, mida uskusid adventpioneerid? Palju aastaid on juba möödas, kas meie arusaam prohvetikuulutustest on jäänud samaks? Millised on meie väärtushinnangud? Kas me jagame oma ülemaailmse koguduse seisukohta, et seitsmenda päeva adventistide väärtushinnangud on rajatud Jumala poolt antud Piiblit läbivatele prohvetikuulutustele ja Jeesuse elule? „Meie identiteet ja kutsumus ja kutse misjonile tulenevad Piibli prohvetikuulutuste, eelkõige nende prohvetikuulutuste mõistmisest, mis puudutavad Jeesuse peatset tagasitulekut.“2

Me elame huvitaval ajal, kui infoküllus võib hullutada meeli ja hägustada piire reaalsuse ja väljamõeldise vahel. Kas meil on oskus eristada tõde valest? Teiste sõnadega, kiirelt muutuv keskkond mõjub selliselt, et aastaid enesestmõistetavaks ja loomulikuks peetu nõuab uuesti läbivaatamist ja mõtestamist. Kuidas saame seda kogudusena teha, samal ajal säilitades oma väärtused, põhimõtted ja seisukohad? Ühtsuse teema muutub järjest olulisemaks ja kui meil on eriarvamused Pühakirja tõlgendamise või usu põhitõdede osas, peame ühtsuse saamiseks Jumala poole pöörduma. Kui meil on ühtsus, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel, Jumala armastusel ja isiklikul sügaval palvemeelsel piibliuurimisel, ei saa valeõpetajad, -prohvetid ega -kristused, kelle eesmärk on killustatus, meile kahju teha.

Ühtne arusaamine tulevikusündmustest on teema, mis vajab meie tähelepanu. Selle aasta, uue kümnendi alguses mõtlevad paljud sellele, mida see aasta ja tulevik võib tuua, samuti sellele, mida Piibel ütleb viimase aja ning inimajaloo eesmärgi kohta. Me teame, et Piibli autorid on prohvetlikult ennustanud ja näinud nägemusi tuleviku kohta, kuid täna vajavad need prohvetikuulutused mõtestamist. On selge, et on väga suur vahe nende aja, koha, kultuuri, keele ja meie tsivilisatsiooni vahel, ja mõistes seda erinevust, on vaja leida õige interpretatsiooni meetod ning rakendus.

Mõnikord küsitakse, mida tähendab nimetus seitsmenda päeva adventist. William H. Shea kirjutab: „Üldine vastus on, et seitsmenda päeva adventist on kristlane, kes peab hingamispäeva ja kes valmistub Kristuse teiseks tulekuks. Tegelikult on tähendus palju laiem, sest arusaamine Taanieli ja Ilmutusraamatu prohvetikuulutustest on nagu raam, mis hoiab koos piibelliku tõe pilti. Nendes prohvetikuulutustes leidsid adventistid oma aja, identiteedi ja ülesande“.3

Erinevad tõlgendusviisid

Seitsmenda päeva adventistide peamine põhimõte või lähenemisviis prohvetikuulutuste selgitamisel oli ja on kätketud sõnas historism. Mida see tähendab? Selle aasta esimese kvartali õppetükis (2020-1) on see termin väga hästi ära seletatud: „Apokalüptilistes prohvetikuulutustes käsitleb Jumal ajalugu selle katkematus kulus prohveti eluajast ajaloo lõpuni“. Näiteks Taanieli raamatu puhul leidsid prohvetikuulutused oma täitumise alates Taanielist kogu ajaloo vältel, ulatudes minevikust olevikku ja siit edasi tulevikku. Seoses sellega, et sellel lähenemisviisil on ajalooline areng, nimetatakse seda mõnikord kestvaks ajalooliseks vaateks.4

Miller ja tema usukaaslased kasutasid Piibli apokalüptiliste prohvetikuulutuste seletamisel sama põhimõtet. Apokalüptiline pärineb kreekakeelsest sõnast apokalypsis, mis tähendab varjatu avaldamist või ilmutust. „Taanieli ja Ilmutusraamat, mida loetakse apokalüptilisteks raamatuteks, kirjeldavad sümboolsete nägemuste vahendusel inimajaloo olulisi sõlmpunkte. Sellele lisaks räägivad nad ka lõpust – kõikide asjade lõpust, nagu need on praegu, mitte nagu need saavad olema igavikus.“5

Need apokalüptilised raamatud näitavad, et meie maailm ei ole mingisuguse tundmatu ja ettenägematu lõpuga triiviv jäämägi, vaid et Jumal juhib maailma sündmuste kulgu. Ta teeb seda viisil, mida me ei suuda ette kujutada ega praegu mõista, kuid Tema töö eesmärk on viia kõik asjad siin suurele ja aulisele lõpule. Jeesus Kristus, olles siin maa peal, kasutas Taanieli raamatu prohvetikuulutusi, et hoiatada oma jüngreid sõnadega: “Kui te siis näete pühas paigas seisvat hävituse koletist, millest on rääkinud prohvet Taaniel, kes seda loeb, see pangu tähele.“ (Mt 24:15)

Võttes arvesse Taanieli ja Ilmutusraamatu tähtsust, pole ime, et vaenlane vihkab neid ja teeb kõik võimaliku nende mõju ja sõnumi nõrgendamiseks. Näiteks 16. sajandi lõpus ilmus arutelu käigus kaks erinevat prohvetliku tõlgendamise meetodit: futurism ja preterism. Futurism väidab, et needsamad prohvetikuulutused ootavad ikka veel täitumist tulevikus. See süsteem pühib piltlikult öeldes kristliku ajajärgu prohvetlikust tähtsusest puhtaks.6 Teine süsteem või mõtteviis on preterism, mis paneb kogu rõhu minevikule ja näeb osade prohvetikuulutuste täitumist minevikus ja mis ei ulatu kaugemale kui 6. sajandini peale Kristust.

Aja möödudes hakkasid need kaks eristavat ja vastuolulist tõlgendamissüsteemi mõjutama ka protestantlikku mõtteviisi. Preterism sisenes esimesena 18. sajandi lõpus ning selle tõlgendused avaldasid mõju liberaalse mõtteviisiga inimestele. Futurism aga juurdus 19. sajandi esimesel veerandil ning sellest ajast arenes see tõlgendamissüsteem võimsalt just kõige konservatiivsemas protestantlikus kogukonnas.

Seitsmenda päeva adventistid kasutavad praktiliselt ainsana prohvetliku tõlgendamise viisi, mida me nimetame historismiks, ja näevad, et see mõtteviis prohvetikuulutuste mõistmisel on seotud kestva ajaloo kulgemisega minevikust olevikuni ja veel edasi, tulevikku. Selle tõlgendusviisi seisukohad on mingil määral sattunud praegu küsimärgi alla ning kutsutakse üles arvesse võtma teisi interpretatsioonipõhimõtteid, nagu futurism ja preterism.

Seega ajal, kui infoküllus mõjutab meeli, on oluline mõista neid põhimõtteid ja viisi, mille alusel oleme tõlgendanud Taanieli ja Ilmutusraamatu olulisi prohvetikuulutusi. Lõppude lõpuks võib igaüks kirjutada ajalugu, kuid tulevikku suudab ennustada vaid inspireeritud Kiri. Seitsmenda päeva adventistidena peame kindlalt vastu seisma inimlikele püüetele õõnestada selle jumalikku päritolu. 


1 Ellen G White, Tõstke Teda kõrgeks, lk 356

2 Peakonverentsi seisukoht, 10. oktoober 2004

3 Shea, W. H. (1992). Selected Studies on Prophetic Interpretation. (F. B. Holbrook, Ed.) (Revised Edition, Vol. 1, pp. xi–xii). Silver Spring, MD: Biblical Research Institute of the General Conference of Seventh-day Adventists.

4 Shea, W.H. (2005), Daniel, Pacific Press, Idaho

5 Gerhard Pfandl, Taaniel, hingamispäevakooli õppetükk, 2004

6 Shea, W. H. (1992). Selected Studies on Prophetic Interpretation. (F. B. Holbrook, Ed.) (Revised Edition, Vol. 1, pp. xi–xii). Silver Spring, MD: Biblical Research Institute of the General Conference of Seventh-day Adventists.

Jaga Facebookis
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat