VALGUS, MIS EI PIMESTA

Oled sa kunagi imestanud selle üle, miks näib olevat suuri patte kergem võita kui „väikseid“? Vastus peitub tõsiasjas, et me võime võita kõiki patte niikaua kui me toetume Jumala väele, ja et me ei saa võita ühtegi pattu, kui me usaldame omaenda jõudu. Aga enne kui me oleme tahtlikud usaldama Jumala väge, peame me jõudma enda jõu mitteusaldamiseni. On kergem mõista, et me ei saa võita „suuri“ patte, kuid palju raskem on aru saada sellest, et me oleme abitud võitlema Saatanaga endas „väikeste“ pattude osas, mida peame võitma.

Kujuta endale ette, et oled pimedas ruumis ja et sa oled pimedusega harjunud. Akna ees on rulood. Kui keegi läheks nööri juurde ruloo kõrval ja tõmbaks selle korraga üles, siis äkiline päikesevalgus pimestaks sind. Jumal oma armastuses avab rulood ühe vahe haaval. Ta ei ütle meile kõike seda korraga, mida Ta peab ilmutama. Ta alustab suurtest probleemidest, nähtavatest pattudest. Kui me õpime Teda usaldama nendes, läheb Ta edasi „väikeste“ pattude juurde.

Kui sa lähed mehe juurde surmamääratute kambris ja räägid talle päästmisest, ei alusta sa sellest, et ta peaks viksima oma kingi reede õhtul. On järjekord, mida Jumal tunnustab. 2. Moosese raamatus 23. peatükis räägib Issand vaenlase võitmisest oma rahva eest. Ta tõotab panna kõik vaenlased selga pöörama. Ta ütleb, et Ta saadab nende eele masenduse (ing.k. hornets – vapsikud), mis on äärmiselt efektiivne relv! Aga siis Ta lisab salmides 29 ja 30: „Ma ei aja neid su eest ära ühe aastaga, et maa ei jääks tühjaks ja sulle ei sigineks metsloomi. Ma ajan nad sinu eest ära vähehaaval, seni kui sa sigined ja pärid maa.“

Jumal teab, et kui Ta püüaks meid muuta ühekorraga ja ilmutaks meile kõik meie nõrkused korraga, hävitaks see meid. Seepärast tegutseb ta aeglaselt ja sellise tempoga, mida me oma nõrkuses suudame taluda. Kuid seni, kui me jätkame ühenduse otsimist Temaga päev-päeva järel, viib Ta ka lõpule selle töö, mida Ta on alustanud (Fl 1:6).