Alfred Kitsi Namiibiast

On kordi, kui kirjandusevangelistid peavad kannatlikult taluma väärkohtlemist, naeruvääristamist ja võibolla isegi valu, et viia tõde inimeste koju. Just nii juhtus ka Alfred Kitsiga, ustava kirjandusevangelistiga Namiibias.

Ühel päeval astus vend Kitsi ühe kodu poole, valmis sinna sisse pääsema ja esitlema tõeraamatuid, mida kaasas kandis. Ometigi, enne kui ta jõudis midagi öelda või isegi uksele koputada, tormas uksest välja üks mees ja hakkas ta peale karjuma. See mees ei andnud vend Kitsile võimalust vastata, vaid hakkas teda lihtsalt taguma, purustades selle käigus ta prillid ja haavates sügavalt otsmikku ühe silma kohalt.

Mehe naine tuli välja ja, nähes, mis toimus, kutsus oma mehe majja sisse. Kui mees sisse läks, viis naine vend Kitsi oma vanaisa juurde. Vanaisa oli lahke ning viis koos oma lapselapsega vend Kitsi haiglasse. Otsmikuhaava sulgemiseks oli vaja mitut õmblust. Siis viis naine vend Kitsi koju.

Järgmisel hommikul tulid see naine, tema abikaasa ja vanaisa kirjandusevangelisti koju. See polnud mingi tavaline külastus. Nad tulid, et vabandada mehe käitumise pärast eelmisel päeval. Mees oli nüüd rahulik ja anus vend Kitsilt andestust. Vanaisa ütles: "Võite temaga teha, mida soovite. Ta on süüdi ja selle ära teeninud, mida te ka temaga teha ei otsustaks." Vend Kitsi andis lahkesti mehele andeks. Too oli tohutu tänulik ja ostis mitu raamatut. Temas tärkas huvi selle vastu, mida vend Kitsi usub ja ta võtab nüüd osa piibliuurimisest, et Jeesuse ja Tema armastuse kohta rohkem teada saada.

See on ehk väga veider viis, kuidas inimest Piiblit uurima saada, kuid tihti kogeme, et Issanda teed ongi müstilised, et inimesi tõetundmisele tuua.

Täna palvetame kirjandusevangelistide pärast Namiibias ja tohutus Lõuna-Aafrika unioonis, kus on palju südameid, kes ootavad, et päästelugu kuulda. Palvetame, et nad astuksid kartmatult edasi, et teha tööd, mille Jumal nende kätesse on usaldanud.

"Kui me alandaksime ennast Jumala ette ja oleksime lahked, taktitundelised, õrnad ja kaastundlikud, oleks praeguse ühe pöördunu asemel sada" (Ellen G. White, "Tunnistused kogudusele", lk 189).