Siimona majas oli pidusöök. Siimonat häiris, et Jeesus andestas ja aktsepteeris inimesi liiga kergelt. Nii rääkis Jeesus talle tähendamissõna kahest võlgnikust. Üks võlgnikest oli võlgu väga suure summa, teine aga väikese. Mõlemale kingiti nende võlg. Jeesus küsis: „Kumb neist nüüd teda rohkem armastab? Siimon vastas: „Ma arvan, et see, kellele ta rohkem kinkis.” Jeesus ütles talle: „Sa otsustasid õigesti.” (Lk 7:42-43).
Inimlikult võib kergelt jagatav andestus näida ohtlikuna. Meile tundub, et kuskil peab olema piir, kindel arv, mitu korda peaksime kahetsema, vastasel korral muutub patustamine ja andekspalumine liiga tavaliseks ja me võime jäädagi nii tegema. Kuid armastus on siin parimaks valvuriks. See, kellele on palju andestatud, teab paremini kui keegi teine, kui sügav on Selle armastus, kes talle andestas ning ta armastab Teda kiindunult. „Need, kellele Ta on rohkem andestanud, armastavad Teda rohkem ja seisavad Tema troonile kõige lähemal, et kiita Teda lõputu armastuse ja piiritu ohvri eest. Just siis, kui kõige täielikumalt taipame Jumala armastust, saame kõige paremini aru patu patususest.” – Tee Kristuse juurde, lk. 36.
Kui teame, et meid armastatakse tingimusteta, tunneme ka ennast vabana vastuarmastuseks. Kui me tunneme ja usume Jumala armastusse meie vastu, jõuame patukahetsuseni. Mida enam me Tema armastust tunneme, seda enam süveneme oma patukahetsus.
Kui me Teda armastame, siis peame Tema käske. Alles siis, kui me Teda armastame, suudame Tema käske pidada. „Tõeline sõnakuulmine lähtub südamest.“ – Ajastute igatsus, lk. 668. Kui tuleme iga päev Jeesuse juurde sellistena nagu oleme, siis tunneme, kuidas Ta meid vastu võtab. Kui Ta annab meile oma meeleparanduse anni, siis hakkame mõistma natuke sellest armastusest, mis on piisavalt suur, et pakkuda meeleparandust ja andestust isegi neile, kelle peab „palju” andestama. Nii saab Tema armastus lätteks meie südames. Kui me Teda armastame, siis igatseme kuuletuda Temale. Jumala andestus, nii vabalt pakutud, on ainus alus tõelisele kuulekusele. Rm
2:4 ütleb, et see on Jumala headus, mis viib meid meeleparandusele.