EESKUJULIK NOORMEES TIMOTEOS

Õige kasvatus oli Timoteose põhimõtetele sellise aluse pannud, et ta oli sobiv usuliseks õpetajaks koos apostel Paulusega, suure paganate apostliga. Timoteos oli alles nooruk, kuid kandis suurt vastutust kristliku tasadusega. Ta oli ustav, järjekindel ja õiglane ning Paulus võttis ta oma töö- ja reisikaaslaseks, et noormees omandaks tema kõrval kogemusi evangeeliumi kuulutamisel ja uute koguduste rajamisel. …

Paulus armastas Timoteost, sest Timoteos armastas Jumalat. Nooruki sügavad teadmised nii tões kui praktilises jumalakartuses tegid ta silmapaistvaks ja mõjukaks. … Kodust oli ta saanud kaasa kindlad moraalsed mõjutused; ta polnud impulsiivne, muganduv ega muutliku meelega. Jumala Sõna oli reegel, millest Timoteos juhindus. …

Palju on inimesi, kes tegutsevad pigem esmamuljest lähtudes kui kogemuste ja kaalutluste alusel. Timoteos aga pidas alati rahulikult aru, küsides igal sammul: “Kas see on Issanda tahtmine?” … Tal ei olnud mingeid eriliselt imeväärseid talente, kuid tema töö oli väärtuslik, kuna ta kasutas Jumalast antud võimeid Jumala teenimiseks. Püha Vaim leidis Timoteoses mõistuse, mida sai vormida ning kujundada Püha Vaimu templiks; noormees laskis ennast vormida.

Meie noorte kõrgeim eesmärk olgu mitte millegi uudse otsimine, vaid alistumine Pühakirja õpetusele. Siis kujunevad neis omadused, mida hinnatakse taevastes õuedes kõrgeimalt. Siis varjuvad nad Jumalas ning esitavad kõigis oma õpetustes tõde nagu see on nii lihtsalt, et see ei paista teistele millegi võõra, vaid tuttavana. Nad põimivad tõe oma igapäevastesse mõtetesse ja praktilisse ellu.

Näeme, mida andsid Timoteosele vagaduse ja tõelise jumala- kartuse õiged eeskujud. … Jumalakartuse vaimuliku väe ilmnemine tema kodus hoidis ta kõne puhtana ja vabana kõigist rikkuvatest mõjutustest. Lapsest saadik oli Timoteos tundnud Pühakirja. Tema käsutuses oli Vana Testamendi Pühakiri ning käsikirjas ka osad Uuest Testamendist, Kristuse õpetustest ja tähendamissõnadest. …

Õilis, mitmekülgne iseloom ei teki juhuse läbi. See tuleneb pikaajalisest iseloomu kujundamise protsessist varastel eluaastatel ning Jumala käsu viljelemisest kodus. – Kiri 33, 1897.