Lootuseks pööratud lein

Alma Venecia oli armas, kaunis ja tark noor naine. Ta oli Saint Louise ülikooli tudeng Boguio linnas. Alma tulevik oli paljutõotav, kuid siis juhtus midagi ja ta suri äkitselt.

Enne oma surma leidis Alma vaimuliku rahu. Ta oli siis vaid viieteistkümne aastane. Sellest saadik polnud ta elu enam kunagi see, mis enne. Ta leidis midagi, mis ta elust oli puudunud, ning esimest korda oma noore elu jooksul koges ta päästerõõmu. See tõi kohe kaasa muutused, kuid ta perekond ei pannud neid esialgu tähele. Ta kirjutas oma vaimulikust kogemusest päevikusse – kuidas ta oli Jeesuse oma isikliku Sõbra ja Päästjana vastu võtnud ja seeläbi rahu leidnud. See kogemus oli tema jaoks väga oluline.

Alma ema, pr Jesusa Valencia Baguio linnast, Barrio Scoutist, ei suutnud unustada päeva, mil ta tütar suri. Ta peaaegu et kaotas oma terve mõistuse. Kaks aastat pärast Alma surma leinas ema teda ikka veel ja valas tihti pisaraid.

Siis leidis ta ühel päeval Alma tuba koristades tüdruku päeviku. Ta üllatus, kui luges Alma vaimulikust rõõmust Jeesuses Kristuses ja Tema tões. Tütre kogemus puudutas teda nii väga, et ta asus uurima Alma lemmikraamatut – Piiblit. Ta tundis soovi kogeda sedasama, mida ta tütar oli kogenud, ning uskus miskipärast, et leiab selle tüdruku Piiblist.

Püha Vaim juhatas pr Valenciat ja peagi leidis ta "Kallihinnalise Pärli". Tõde avanes tõe järel, kuni ta ühel päeval veendus, et inimkond peab Jumala käske pidama, et leida tõelist õnne.

Siis koputas ühel päeval ta uksele tudengist kirjandusevangelist. Temaga olid kaasas kaks naiskirjandusevangelisti, Beth Pasion ja Joyce Aspiras. Neil olid kaasas mõned kaunid raamatud, mida nad pr Valenciale esitlesid. Pr Valencia tundis, et nendest noortest õhkus midagi erilist, ning tellis need raamatud. Ta hakkas küsimusi esitama ja võttis vastu kutse nendega koos Piiblit uurida.

Täna pr Valencia oma kallist Almat taga ei leina. Usus loodab ta ülestõusmispäeval kohata Jeesust ja Almat samuti. Selleks, et olla kindel, et ta oma tütart taas näeb, võttis ta Jeesuse oma isikliku Päästjana vastu ja sai ristitud.

Üle kogu maa võib leida inimesi, kes otsivad päästerõõmu. Neid leidub linnades, külades, taludes, kontorites ja kodudes – igal pool. Just sealt leiavad neid meie tavalised ja tudengist kirjandusevangelistid ja tutvustavad neile oma parimat Sõpra – Jeesust.

"Lahke, armastusväärne kristlane on kõige vägevam argument, mida kristluse kasuks saab esitada" (Ellen G. White, "Evangeeliumitöölised", lk 122).