Ida-Timori ime

Avaldatud 27.8.2008, rubriik Päeva sõna

"Ja nad kuuluvad mulle, ütleb vägede Issand, on mu eraomand sel päeval, mille ma valmistan" (Malakia 3:17).

Sõja ajal, 1990ndate lõpul, oli kõigi olukord väga halb, sest Ida-Timoris olid mässajad. See lugu räägib noorest mehest, kes sündis Ida-Timoris ja õppis sõja ajal rooma-katoliku kiriku preestriks. Ütleme, et ta nimi on Roberto.

Roberto oli pühendunud noormees, kes andis oma südame Issandale ja soovis alati teha seda, mis õige. Ta oli andekas õpilane ja väga paljutõotav preestriameti kandidaat. Kuid sel ajal polnud Ida-Timoris lihtsad ajad ja raha oli väga keeruline leida. Ülemused saatsid ta Sabahisse, Borneo saarele, et seal töötada ja õpingute jätkamiseks raha koguda. Ta jõudis Sabahisse ja leidis peagi tööd õlipalmiistanduses. Nüüd läks tal kõik ülesmäge ning ta ootas pikisilmi aega, mil tal on piisavalt raha, et õpinguid jätkata. Ta tahtis nii väga Issanda heaks töötada ja teda kogu oma elu teenida.

Ühel päeval külastas kirjandusevangelist selle istanduse töölisi, kus ka Roberto töötas. Sel kirjandusevangelistil oli kaasas mitu väga huvitavat raamatut ning ta esitles ja seletas neid Robertole ja ta kaastöötajatele. Robertot tõmbas eriliselt nende kaunite vaimulike raamatute poole. Ta polnud selliseid raamatuid veel kunagi näinud! Kuidas ta võiks ühe sellise ka endale saada?

Kui kohtumine kirjandusevangelistiga läbi sai, jäi Roberto veel veidikeseks sinna, et oma uue kristlasest sõbraga nelja silma all vestelda. Nad rääkisid pikalt. Tekkis tugev sõprus ja peagi hakkas tulevane preester huvi tundma evangeeliumi vastu sellisel kujul, nagu see Piiblis kirjas on. Ta tuli selle kirjandusevangelistiga kaasa ühele väljaõppeprogrammile, kus väljendas soovi täielikult Issandat järgida ja ristimisele tulla. Ta ei jõudnud ära rääkida, kuidas ta elu sellest hetkest muutnud oli, kui esimest korda oma kirjandusevangelistist sõpra kohtas. Ta valmistus Ida-Timorisse tagasipöördumiseks, et jutustada ka oma ülemustele sellest, kuidas ta Jumala Sõnas tõe avastas. Ta võttis raamatud endaga kaasa, et neid kodus sõpradele jagada. Kes teab, mis selle kogemuse lõpptulemuseks on. Ustav kirjandusevangelist tõi oma raamatutega Robertole uue lootuse ja uue elu.

Maailma paljudes osades on täna palju Robertosid. Nagu avastamata teemandid on nad ka Sinu naabruskonnas, Su töökohal, Su sõpraderingis. Sa võid nendeni jõuda sama moodi, kui jõuti Robertoni. Anna neile raamatuid. Las raamatud jutlustavad, samas kui Sina seda eluga näitad ning nii nad Jumala ja tema kuningriigi jaoks ära võidad.
Jaga Facebookis