SÕNAKUULELIKKUS – USU VILI

Sõnakuulelikkus tuleb vaid usu kaudu, sest see on usu vili. Usk on alati millegi spontaanne tulemus. Jeesus ütles: “Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha“ (Jh 15:4-5).

Johannese 15 on üks silmapaistvamaid lõike Piiblist sõnakuulelikkuse kohta, õpetades meile, et tõeline sõnakuulelikkus on loomulik ja spontaanne. See ei ole miski, mis on peale sunnitud. Vaadakem seda lõiku fraaside kaupa:

„Jääge minusse, ja mina jään teisse.“ Mida see tähendab? “Olla Kristuses” või “omada Kristust enda sees” tähendab olla suhtes Temaga, olla osaduses ja ühenduses Temaga. Ja mida tähendab sõna jääma? – See tähendab püsivalt olema. Kaks meest Emmause teel ütlesid Võõrale: „On juba hilja. Jää meie juurde.“

Kristlikus elus on kaks võrdselt olulist asja. Esiteks Jeesuse juurde tulek ja teiseks Tema juurde jäämine. Jeesuse juurde tulekust ei ole midagi kasu, kui sa ei jää Tema juurde. Ja ilmselgelt ei saa sa Tema juurde jääda, kui sa esmalt Tema juurde ei tule. Kuidas aga jääda Temasse? Samuti nagu me algulgi Tema juurde tulime. Usu kaudu ja selle kaudu, mis usuga kaasneb – erinevate suhtlusmeetodite kaudu.

Edasi räägib lõik sellest, et oks ei suuda kanda vilja iseenesest, lahus viinapuust. Rääkides viljast, mõtleme siinkohal viinapuu vilja. See ei ole mitte okste vili. Jumal ei tee midagi lahus meist, vaid meie kaudu. Kui me oleme oksad ja püüame ise vilja kanda ilma viinapuuta, siis ei kanna me üldse vilja. Me ei saa mitte midagi. Ära unusta, et vili on alati viinapuu oma. Jumal töötab meie kaudu. Ta ei edasta meie võimeid kellelegi teisele, vaid töötab meie kaudu. Ta paneb meid kandma tõelist sõnakuulelikkuse vilja.