Jeremija ei olnud Joosija valitsemise ajal ainus prohvet. Kui Joosija esimest korda seaduseraamatust kuulis ja kirjutaja Saafan seda talle luges, oli Joosija kohkunud. Ta teadis, et Jumalal oli õigus olla väga vihane, sest Tema rahvas ei olnud juba palju aastaid kuuletunud mitte millelegi selles raamatus.
Nii saatis Joosija lähima prohveti juurde. See juhtus olema Hulda, kes oli kuninga riiete eest hoolitseva Sallumi-nimelise mehe naine.
Jumala prohvet ei ole kerge olla. Väga sageli tuleb edastada halbu uudiseid. Ja tihti võimukandjatele, nagu kuningad ja kõrged ametnikud. Nad võivad prohveti tappa ja mõnikord nad seda ka teevad. (Tulevaste aastate jooksul püüdis rohkem kui üks kuningas Jeremijat tappa!)
Kuid Huldal oli pärast halba uudist ka mõni hea sõnum. Kõigepealt ütles ta: „Sul on õigus. Jumalal on pidevast sõnakuulmatusest ja jultunud vastuhakust mõõt täis saanud. Ta on alustanud kohtuotsuse täideviimist. Sõnakuulmatuse needused, mida sa kirjarullis nägid, on kindlasti jõus.“ Tõelise prohvetina teadis ta nagu Jeremijagi, et see, mida me praegu nimetame Babüloonia vangipõlveks, tuli juba lähitulevikus.
Aga siis lisas Hlda: „Jumal ütleb sulle, Joosija: sa oled teistsugune. Ma olen näinud, kui palju oled sa kulutanud aega, jõudu ja raha, et maad puhastada. Sa oled võtnud mind tõsiselt, seega võtan ka mina sind tõsiselt. Ma hoolitsen sinu eest, sa saad rahus surra ja rahuliku matuse. Need kohutavad asjad ei juhtu siis, kui sina oled elus neid nägemas.“
Küllap olid Joosijal seda sõnumit kuuldes kahetised tunded. Hea oli, et ta ei pidanud seda nägema, aga see oli ju tema rahvas! Ehk suudab ta vähemalt mõndagi neist mõjutada. Ehk on veel teisigi, kes kahetsevad ning kellele Jumal annab vaikse elu ja rahuliku surma. Salmides 30−33 on kirjas, et kuningas Joosija asus kohe tegutsema. Ta kutsus kogu rahva kokku templisse ja jagas nendega raamatusse kirjutatut. Ta tõotas, et järgib seda, ning sundis ka rahvast tõotama. Ja vaata seda viimast salmi: „Joosija … pani kõik, kes elasid Iisraelis, teenima Issandat, nende Jumalat. Niikaua kui ta elas, ei taganenud nad Issandast, oma vanemate Jumalast.“
Mõelda vaid, missugune oleks see lugu olnud siis, kui ülejäänud kuningad oleksid samamoodi toiminud!
Ennistamise tõotuse Andja, tänan Sind Sinu halastuse eest! Anna mulle julgustavaid sõnu nagu Huldale! Aita mul, Sinu lapsel, Sinu nimel rääkida!
In English