Pidagu kiusatustele vastuvõtlikud inimesed meeles, et neil on taevastes õuedes Ülempreester, keda liigutab nende nõrkus, sest Ta ise oli samamoodi kiusatud nagu nemad. Pidagu vastutusrikastel positsioonidel olevad inimesed eriliselt meeles, et nad on kiusatustele vastuvõtlikud ning sõltuvad täielikult Päästja teenetest. Ükskõik kui püha on töö, milleks nad on kutsutud, nad on ikkagi patused, kes võivad päästetud saada üksnes Kristuse armu kaudu. Ühel päeval peavad nad seisma Jumala trooni ees, kas Talle vere läbi päästetult või õelate karistusse määratult. …
Kui väga kurvastab Kristust armastuse ja õrnuse puudumine Tema rahva käitumises üksteisega! Ta paneb tähele sõnu ja hääletooni. Ta kuuleb karmi hukkamõistu nende suhtes, keda Ta lõputus armastuses Isale esitab. Ta kuuleb iga valu- ja mureohet, mille põhjustab inimlik karmus, ning Tema Vaim on kurvastatud.
Ilma Kristuseta ei suuda me midagi head teha. Kui ebasobiv on siis inimesel iseennast ülendada! Kui imelik, et keegi unustab, et ta peab kahetsema koos kaasinimestega ja et need, keda ta karmilt hukka mõistab, võivad seista Jumala ees õigeksmõistetuna ning nende osaks saab Kristuse ja inglite kaastunne.
Käitugu Jumala käskjalad arukate inimestena. Ärgu nad ülendagu oma hinge tühisuses, vaid pidagu kalliks alandlikkust. „Sest nõnda ütleb kõrge ja üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on püha: Ma elan kõrges ja pühas paigas ja rõhutute ning vaimult alandlike juures, et turgutada alandlike vaimu ja elustada rõhutute südameid.“ [Jesaja 57:15] …
Kristus kaitseb iga kiusatud inimest, aga samal ajal, kui Ta seda teeb, kurvastavad paljud Tema rahva hulgast Teda sellega, et seisavad Saatana poolele sellega, et süüdistavad oma vendi ja õdesid ning osutavad nende määrdunud riietele.
Ärgu need, keda arvustatakse, muutugu julgusetuks, sest sel ajal kui teised neid hukka mõistavad, ütleb Kristus: ma olen teid enda peopesadesse kirjutanud, te kuulute mulle loomise ja lunastuse kaudu. − The Review and Herald, 17. märts 1903.
In English