TULEGA RISTITUD

Täpselt nagu Jeesus lubas, said apostlid Püha Vaimuga ristitud. Enne Vaimu väljavalamist olid nad vaielnud omavahel, võidelnud üleoleku pärast, otsinud auastet, püüdnud ülistada ennast. Kuid pärast nelipüha kaotasid nad täiesti silmist enese. Üksnes Jeesus oli nende mõtteis, elus ja tegudes esikohal. Enne nelipühapäeva olid nad kartlikud, nõrgad, hirmuvärinais inimolevused. Pärast olid nad tulised Kristuses. Miski ei saanud neid takistada.

Tulega ristimine võib meist teha uued inimesed Kristuses. Pane rauamaak tulle ja see muutub seatinaks. Pane seatina uuesti tuleprotsessi ning saad kõrgkvaliteetse terase. Jumal tahab teha sinust ja minust uued, kõrgkvaliteedilised inimesed. Kuid enamasti, selle asemel, et tahta lasta elu muuta, otsime oma eluviisile hoopis vabandusi. Nii nagu apostlid vajasid ja said ristimise Püha Vaimuga, on meilegi täna eluliselt oluline võtta vastu Püha Vaim – oma vajadust mõistes, Vaimuga ristimist meie jaoks uskudes, innukalt seda igatsedes ja vankumatult palves püsides, täielikult Jumala tahtele allutatuna.

Kord proovis üks suur usujuht selgitada oma järgijale, kuidas saa- vutada päästmist. Nad olid suure veenõu lähedal ning usujuht surus oma sõbra pea vette ja hoidis vee all, kuni mõned õhumullid veepinnale tulid. Siis laskis ta sõbra vabaks ja sõber nõudis õhku ahmides selgitust, miks teine temaga nii toimis. Juht vastas, et senikaua, kui ta ei igatse igavest elu samapalju kui vee all olles õhku, ei saa ta seda. Me peame ihaldama tule- ga ristimist rohkem kui midagi muud maailmas, muidu me ei saa seda. Ainult Jeesus on suuteline meid tulega ristima. Meid küllastab patubituumen ja ainus võimalus, kuidas pääseda viimsepäeva tules hävimast, on põleda praegu nelipüha tulega ristimises.

H. M. S. Richards, Jr.