VÄGI, MIS PANI MAAILMA VABISEMA

Pärast Püha Vaimu väljavalamist läksid jüngrid jumaliku varustusega rüütatuina tunnistajatena välja, et jutustada imeväärset lugu sõimest ja ristist. Need olid lihtsad mehed, kuid nad läksid välja tõde kuulutama. Pärast Issanda surma olid nad abitud, pettunud, julguse kaotanud seltskond – nagu lambad ilma karjaseta, kuid nüüd läksid nad välja tõe tunnistajatena, relvastatuna Jumala Sõna ja Vaimuga, et võidutseda kõikvõimaliku vastupanu kiuste. … Nende iseloom oli omandanud uue kuju ja nad olid ühendatud kristliku armastuse sidemetega. … Nende huulilt kõlasid sõnad jumaliku kõneoskuse ja väega, mis raputas maailma.

Apostlite tegude raamatu kolmandas, neljandas ja viiendas peatükis on esitatud kokkuvõte jüngrite tunnistustööst. Need, kes olid Päästja hüljanud ja risti löönud, eeldasid, et jüngrid muutuvad argadeks, rõhutuiks, valmis Issandat salgama. Hämmastusega kuulsid nad selget, julget, Püha Vaimu väes antavat tunnistust. Jüngrite sõnad ja teod kujutasid nende Õpetaja sõnu ja tegusid, ja kõik, kes neid kuulsid, ütlesid: “Need mehed on Jeesuselt õppinud; nad kõnelevad nii, nagu kõneles Tema.” “Ja apostlid tunnistasid suure väega Issanda Jeesuse ülestõusmist, ja suur arm oli nende kõikide peal.”

Ülempreestrid ja ülemad pidasid end õiguspädevaks otsustama, mida apostlid võivad teha ja õpetada. Kui Pühast Vaimust juhitud mehed läksid ja kuulutasid Jeesust kõikjal, tegid nad nii mõndagi, mida juudid heaks ei kiitnud. Oli oht, et rabide seisukohad ja usuõpetuspunktid satuvad halba valgusse.

Apostlid tekitasid imestustäratavat elevust. Inimesed tõid nende juurde oma haiged … ning tervekssaanud hõiskasid tänusõnu Jumalale ja ülistasid Jeesuse nime, Tema nime, kelle juudid olid hukka mõistnud, keda pilganud, kellele näkku sülitanud, keda okaskrooniga ehtinud ning viimaks piitsutanud ja risti löönud. Seda Jeesust tõsteti kõrgemaks preestritest ja ülematest. Apostlid kuulutasid ühtlasi, et Jeesus on surnuist üles tõusnud. Juudi ülemad otsustasid, et selline tegevus tuleb lõpetada, sest see osutas koguaeg tõsiasjale, et nemad olid süüdi Jeesuse veres. – Kiri 38, 1896.