Loodud kogudus

Järgnev kogemus, mille jutustab üks itaallasest tööline, näitab, et Jumala Sõnas on vägi:

Hr Crescimone elas Sitsiilias. Ühel päeval ostis ta mõned kinganaelad, et oma jalatseid parandada. Kui ta koju jõudis, märkas ta, et paberileht, millesse naelad pakitud olid, pärines religioossest raamatust. Kuna selle esmakordne lugemine avaldas talle sügavat muljet, luges ta seda ikka ja jälle, kuni avastas, et see oli lehekülg Piiblist. Ta ei teadnud, mis Piibel oli, kuid oli tõe järele nii näljane, et otsis Piiblit igalt poolt, kuni leidis ühe sepa poest. Sepp lubas tal seda laenata.

Igal õhtul, pärast tööd, luges mees hilise ööni. Ta naine arvas, et mees hakkab hulluks minema. Kuid kui mees järjest Jumala Sõna luges, hakkas ta muutuma. Ta luges kogu Piibli kuue kuuga läbi ja leidis nii tõe. Hingamispäev, tervisereform ja kümnis said kõik osaks ta uskumustest, kuigi ta ei teadnud, et olid olemas inimesed, kes neid doktriine järgisid.

Mõned nädalad hiljem asus Angelo Bognandi Niscemis raamatututvustustööd tegema ning kohtas seal seda seppa, kes hr Crescimonele Piiblit oli laenanud. Nad vestlesid pikalt. Jutu käigus mainis sepp, et oli saanud paljude aastate eest Piibli Antonio Bognandilt, vend Angelo Bognandi isalt. Ta lisas ka, et oli Piiblit ühele hr Crescimonele laenanud, kelle hüüdnimi oli "prohvet" ning kes seda usinalt luges.

Vend Bognandi külastas hr Crescimone kodu ja seda stseeni, mis siis järgnes, on keeruline kirjeldada. Tundus, nagu nad oleks mõlemad teineteist juba ammu tundnud ja nad embasid ja kutsusid teineteist "vennaks". Peagi pärast seda sai hr Crescimone ristitud ning samuti ka ta naine, poeg ja veel kümme inimest. Kirjandustöö otsese tulemusena loodi 23. mail 1948. aastal Niscemi kogudus.

Need, kes on seotud kirjandusteenistusega ja levitavad meie tõekirjandust, on saanud kohase nime – "kirjandusevangelistid". Mehed ja naised, kes käivad majast majja ja viivad trükisõna kaudu Jumala tõe inimeste kätesse, annavad suure panuse inimhulkade evangeliseerimisse.

Ellen G. White ütleb meile, et need töölised "lasevad hoiatusnoodil heliseda nii peateedel kui kõrvalteedel, et valmistada inimesi ette Issanda suureks päevaks, mis jõuab peagi maailma." (Ellen G. White, "Kolportööritöö", lk 14).

Palvetagem nende evangeeliumipioneeride pärast. Nad töötavad paljudes maailma riikides ja kuulutavad tõde trükisõna kujul. Ükskõik, kuhu nad ka kirjandust ei jätaks, trükisõna kuulutab peatumata päästet. Trükisõnas on vägi.