INIMESI TULEB ÕPETADA PÜHAKIRJA UURIMA

Elame ajal, mis kätkeb Jumala rahvale suuri ohte. Jumal viib maailmast välja terve rahva, mitte üksikisikuid siin-seal. … Kristus manitseb meid: “Pidage siis silmas, kuidas te kuulete!” Meil tuleb kuulata eesmärgiga teada saada tõde, et võiksime tões käia. Veelkord ütleb Kristus: “Pange tähele, mida te kuulete!” Uurige hoolikalt, “katsuge kõik läbi”, “ärge usaldage iga vaimu.” … See on Jumala nõuanne; kas pöörame sellele tähelepanu?

Inimene võib kuulda ja tunnistada kogu tõde, ometi mitte teada midagi isiklikust vagadusest ja elus läbi elatavast usust. Ta võib seletada päästmise teed teistele, ise aga “muutuda väärituks” [1Kr 1:27]. … Üks mees, kes elas jätkuvalt patus, küsis minult: “Miks tulevad inimesed minu mõju kaudu pöördumisele?” Vastasin talle: “Kristus tõmbab inimesi pidevalt Enda poole ning heidab oma valgust nende eluteele. Päästmise otsijal ei lubata lugeda oma õpetaja iseloomu. Juhul, kui otsija ise on siiras, juhul, kui ta hoidub Jumala ligi, usub Temasse ja tunnistab oma patud, võtab Jumal ta vastu.” …

Usupuhastajate ajal kartsid mõned eksituses viibijate mõju kirikule; seepärast anti välja raudne reegel, et lihtinimesed ei tohi ise Pühakirja lugeda ega tõlgitseda. Niiviisi hakkas kirik jõuga valitsema teisitimõtlejate üle. …

Me ei tohiks iialgi jätta muljet, nagu oleks Pühakirja tundmise eesõigus vaid vähestel ning teised peaksid toetuma ühele või teisele eesõigustatud töölisele kui õpetuslikule autoriteedile. Inimesi tuleks õpetada ise Pühakirja uurima, julgema ise enda eest mõelda, võttes oma käsiraamatuks ning usu mõõdupuuks Piibli. Kuigi eksiõpetus võib ülbelt pead tõsta ning moonutatud seisukohtade, väärtõlgitsuste ja Pühakirja vääriti rakendamisega tõde haavata, ei tohiks usu-uuendajad usuvabadust alla suruda.

Kogudus peaks alati meeles pidama, et ühelegi surelikule ei tohi iialgi omistada elava Jumala eksimatut tarkust. … Me soovime, et kõikidel inimestel oleks puhas evangeelium ning et nad tunneksid vajadust ise Pühakirja uurida, teada saada, mida ütleb Igavese hääl, ning siduda end Igavese Armastuse südame külge. – Kiri 12, 1890.