MEIL TULEB TÕDE TUNDA JA SEDA KA LÄBI ELADA

Me ei tohiks [justkui hasartmängus] seada üles oma panust ja seejärel tõlgitseda kõike sellest lähtuvalt. Siin eksisid mõned suured usupuhastajad, ja see on ka põhjus, miks paljud, kes tänapäeval võiksid olla suured Jumala töö eestvedajad, võitlevad tegelikult tõe vastu. … Jumala plaani kohaselt peaksime olema õppijad – esiteks õppima Jumala elavatest sõnadest, teiseks oma kaastöölistelt. Niisugune on Jumala korraldus.

Jumala Sõna on eksituste suur paljastaja; usume, et kõike tuleks võrrelda Jumala Sõnaga. Piibel peab olema mõõdupuuks kõikide doktriinide väljatöötamisel. Uurigem seda aukartuses. Ärgem võtkem omaks kellegi seisukohta ilma, et võrdleksime seda Pühakirjaga. Pühakirjas on jumalik autoriteet, mis on usuasjades ülim.

Elava Jumala Sõna on see, mis peab otsustama kõikide vaidluste tulemuse. Kui aga inimesed põimivad Jumala tõesõnadega oma inimliku teravmeelsuse ja ründavad teravalt kõiki, kes nendega selles suhtes vaidlevad, näitavad nad, et neil pole püha aukartust Jumala inspireeritud Sõna suhtes. Nad klopivad inimliku kokku jumalikuga, igapäevased asjad pühade asjadega, ning alavääristavad Jumala Sõna. …

Pühakirja õige tõlgitsemine ei ole veel kõik, mida Jumal nõuab. Ta õhutab meid tõde tundma õppima, kuid veelgi enam – seda ka igapäevaselt elama nii, nagu see on Jeesuses. Meil tuleb tuua oma praktilisse ellu, oma suhtlemisse teistega Tema meelsus, kes meile tõe andis. Meil tuleb otsida tõde nagu peidetud varandust, kuid kui tahame olla Jumala kaastöölised, siis on vältimatult vajalik, et võtaksime omaks Jumala Sõnas esitatud tingimused ning võtaksime Kristuse meelsuse oma südamesse. Ainult nii areneb meie arusaam ning me saame võimekaiks õpetajaiks, kes suudavad teha Jumala Sõnas esitatud tõdesid teatavaks ka teistele. …

Me ei saa olla kindlad, et meie õpetus on õige ning vaba kõikidest eksitustest ja aganatest, kui me iga päev ei tee Jumala tahtmist. Juhul, kui teeme Tema tahtmist, tunneme ära ka õpetuse. Näeme tõde selle pühalikus ilus. Võtame selle vastu aupaklikult ja jumalakartuses ning suudame esitada siis ka teistele seda, mida teame olema tõde. …

Inimene, kes armastab Jumalat ja Tema tööd, on avameelne ja siiras nagu päevavalgus. Ta ei põikle ega püüa Pühakirja tõelisest tähendusest kõrvale hiilida. Jumala Sõna on kõikide meie doktriinide alus. – Kiri 20, 1888 (The Ellen G. White 1888 Materials, 1. kd, 42-44).