Esimest korda kohtame seda fraasi – tõotatud maa – seoses Aabrami rändajaeluga. Niipea kui ta Haaranist Kaananisse jõudis, ilmus Issand Aabramile ja ütles: „Sinu soole ma annan selle maa!“ (1Ms 12:7) Tegemist oli maa-alaga, kus tänapäeval asub Iisraeli riik. Kuid tol ajal elasid sellel maal kaananlased. Ja nad ei läinud kuhugi. Hiljem selgitas Issand Aabrahamile, mis ootab tema järeltulijaid, enne kui nad sisenevad tõotuse pärandisse. Aastatepikkune orjus võõral maal, rändamine ja raskused. Kuid see oli väärt, et pärida see, mida Jumal oli tõotanud.
Nelisada aastat hiljem täitus see tõotus nende inimeste elus, kes koos Moosesega Egiptuse orjusest välja tulid. Jumal oli oma tõotuse täitnud. Jumal peab alati oma lubadusi. Iisrael võttis Vahemere ja Jordani jõe vahelise maa enda valdusesse ja elas seal mõnda aega. See oli maa, mille kohta Issand ütles, et seal voolab piima ja mett. Vabaduse ja õitsengu maa.
Aga vaadake, kuidas apostel Paulus kirjeldab Kirjas heebrealastele seda Issanda tõotust oma ustava sulase Aabrahami kohta: „Usus ta asus elama tõotatud maale otsekui võõrsile, elades telkides koos Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sellesama tõotuse kaaspärijad. Sest ta ootas kindlale alusele rajatud linna, mille meister ja ehitaja on Jumal.“ (Hb 11:9–10) See tähendab, et Aabrahami ootused ei olnud seotud mitte maise Kaanani, vaid taevase kodumaaga, Jumala linnaga! Uue Jeruusalemmaga! See on uus paradiis, mis asendab kadunud Eedenit.
Jeesus ütleb sama oma jüngritele: „Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama? Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde, et teiegi oleksite seal, kus olen mina.“ (Jh 14:1–3)
Hiljem kirjeldab Johannes Ilmutusraamatus seda paika, Jumala linna. Jeesus Kristus näitas talle nägemuses, milline see kõige ilusam koht universumis välja näeb. Loeme, kui inspireeritult ta tõotatud maad kirjeldab: „Ja ma nägin püha linna, uut Jeruusalemma, taevast Jumala juurest alla tulevat, valmistatud otsekui oma mehele ehitud mõrsja. /…/ millel on Jumala kirkus, ning ta valgus on kõige kallima kivi sarnane, otsekui jaspis, mis hiilgab nagu mägikristall. Sellel on suur ja kõrge müür ning kaksteist väravat ja väravate peal kaksteist inglit /…/ Ja linna müüril on kaksteist aluskivi ning nende peal Talle kaheteistkümne apostli nimed. /…/ Ja linnale ei ole vaja päikest ega kuud, et need talle paistaksid, sest Jumala kirkus valgustab teda, ning tema lamp on Tall.“ (Ilm 21:1–24)
See on tõeline tõotatud maa, mida Aabraham ootas ja mida ootavad kõik, kes usuvad Jumala tõotustesse.
Armas Taevane Isa, aita mul igatseda ja püüelda tõotatud taevase maa poole, mille Sa oma lastele oled lubanud. Kingi mulle usku, et saaksin elada Sinu igavese au ja rahu linnas.
Aleksandr Glamozdinov
In English