Trööst

Olen läbi elu kandnud mälestustes pilti, mis talletus ühel Kaliningradi linna kalmistul. Olime sõjaväeorkestri ajateenijatega lõpetanud mängu ühe eru­sõjaväelase matusel ja suundusime parkla poole, kus meid ootas furgoonauto. Kalmistuteed kõndides märkasime teeveerde jäävat väikest kalmuküngast ja selle juures kahte noort inimest. Hauakääpa servas istus maas noor tüdruku­ohtu neiu, toetades kätt kääpale, ja tema kõrval tammus jalalt jalale noor mees, kes üritas kõigest väest lohutada oma kallimat, noort lapse kaotanud ema, kuid see ei tahtnud tal kuidagi õnnestuda.

Meid, noori sõdureid, pani see pilt vakatama ja vaikides pilku kõrvale pöörama. Nii ehe oli selle noore ema lein ja südamevalu. Nii siiras ja näivalt lootusetu oli noormehe püüd oma noort naist trööstida. Kuid hiljem kasarmus seda pilti meenutades tegi heameelt tõsiasi, et see noor ema ei olnud eluraskuses üksi oma murekoormat kandmas...

Meiegi elus tuleb ette olukordi, mis näivad olevat väljakannatamatud ja tekitavad südamevalu. Keegi kaotab kodu, keegi abikaasa või lapse, keegi saab teada kurva diagnoosi, keegi kuuleb toimunud õnnetusest... Ilmselt kõige raskem oleks taluda saatuselööki või elu hammasrataste vahele jäämist siis, kui meil pole seda koormat mitte kellegagi jagada. Me vajame kellegi sooja õrna häält, me vajame kellegi osavõtliku käe puudutust. Me vajame tröösti ja lohutust.

On hea, kui meie ümber on lähedasi inimesi, kes aitavad südamekoormat kanda. On hea, kui kohtume inimestega, kes on oma elus kogenud midagi sarnast, mida meie hetkel kogeme. On hea nendega oma muret jagada. Aga vahel võib juhtuda, et ei ole selliseid inimesi või inimest. Siis võib abiks olla teadmine, et ometi on meil Keegi, kes kõnnib lakkamatult meiega kaasas ja soovib meid lohutada ja julgustada minema eluga edasi. Jeesus Kristus, kes on kunagi elanud maa peal inimese elu, on alati valmis meid mõistma ja julgustama, lohutama ja aitama. Ta on selleks läkitanud oma asemiku – Püha Vaimu – keda Ta on nimetanud „teiseks Lohutajaks“.

Püha Vaimu töö on tõsta meid üles meie maisest madalusest, julgustada edasi minema koos oma Jumalaga ja anda meile oma vilja omadused (armastus, rõõm, rahu, …), et meiegi võiksime ühineda Temaga trööstija- ja lohutajatöös nende heaks, kes meie ümber kannatavad.

Issand, tröösti meid, kui me seda vajame, ja tee meist Püha Vaimu kaastöölised kannatajate lohutamisel!

Rein Kalmus