Armu imed Timoris

Leo Hogendorp, tudengist kirjandusevangelist, oli esimene, kes läks Timori saarele, et inimesi "Talle pulmasöömaajale" kutsuda. Alguses avastas ta, et inimeste koju oli võimatu pääseda. Nad olid peamiselt katoliiklased ja seisid tugevalt vastu sellele, et ta kogukonnas kristlikke raamatuid müüs. Kuid see tudeng tegi plaani.

Ta häälestas päikeseloojangu ajal oma viiuli ja hakkas avalikus kohas vaimulikke lugusid mängima. Peagi kogunes ta ümber rahvahulk. Ta jätkas mängimist ja ei lõpetanud terve öö. Inimesed hakkasid talle süüa tooma. Keegi ulatas talle lambi. Pärast mõnda pala rääkis ta inimestele Piiblist. Ta hakkas neile raamatuid ja ajakirju tutvustama. Nii ta mängis ja müüs kirjandust mitu ööd. Inimesed muutusid sõbralikuks ja hakkasid teda külla kutsuma.

Mõni aasta hiljem saadeti üks teine tudengist kirjandusevangelist Timori saarele. Kirjanduse müüki ja inimestega kontakti leidmist saatis palju suurem edu. Seitseteist aastat pärast esimest kokkupuudet läks saarele täiskohaga kirjandusevangelist. Siis hakkas suuri asju juhtuma. Uus evangeeliumiseeme, mis lisandus kahele eelnevale külvile, hakkas tärkama. Peagi alustas ta hingamispäevakooliga. Ta müüs suuri koguseid raamatuid ja ajakirju. Inimesed üle kogu piirkonna palusid piibliuurimisi. Kirjandusevangelist ei suutnud huviga kuidagi sammu pidada ja samas veel ka enese ülalpidamise tööga tegelda. Ta võttis ühendust misjoni kontoriga, et abi paluda.

Misjoni president läks Timorisse, et kõike ise näha. Jah, see oli tõsi. Ta korraldas kohe täiskohaga pastori Timorisse tööle, et too võiks huvitatutega tegelda.

Pärast uute usklike grupi ristimist tahtis religiooniminister pastoriga kohtuda. Ta soovis teada, mida tehti, et nii paljud inimesed Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudusega ühinesid. "Kas te maksate neile, et nad kogudusse astuksid?" küsis ta. Pastor vastas: "Ei, tegelikult on nii, et kui inimesed adventistideks hakkavad, maksavad nad kümnendiku oma sissetulekust Issandale tagasi ja peavad seitsmendal päeval hingamispäeva. Lisaks lõpetavad nad suitsetamise, joomise, sealiha söömise ja beetlipähkli närimise."

Kõik see üllatas ametnikku väga. Ta ei suutnud seda ikka veel uskuda. Ta võttis ristitud inimeste endise pastoriga ühendust ja palus tal iga vastset adventisti külastada ja nende siiruses veenduda. Igal puhul oli tegu puhta siirusega. Tegelikult avastasid nad, et ristimiseks oli valmistumas veel palju inimesi.

Kirjandusevangelistide müüdud raamatud Timori saarel tõid endaga rikkaliku pöördunutesaagi – ja see pole veel lõpp. Paljud soovivad veel kuude ja päevade möödudes ristimist. Palveta töö pärast Timori saarel. Seal on veel palju inimesi, kes Jeesust ei tunne.