JEESUS SURI MINU ASEMEL

Mõned aastad tagasi ütles üks Kalifornia Ülikooli 18-aastane esmakursuslane: “Keegi teine suri minu asemel. Muidugi on tore, et ma olen elus, aga ma tunnen end väga halvasti selle teise tüdruku pärast. Miskipärast ma ei tunne, et minuga oleks midagi juhtunud. Mulle meeldib väga elada. Kuid raske on panna sõnadesse seda, kui keegi on sinu asemel surnud.”

Need sõnad võiksid pärineda mõnest jumalateenistusel esitatud tunnistusest, kuid need pole seda. Lausutud sõnad viitavad ühele traagilise kokkupõrkele United Airlines DCA js Trans-World Airlines Constellationi vahel. Kalifornia Ülikooli esmakursuslasel Leslie Pickeril oli reserveering õnnetule lennureisile nr 226: Chicago - New York. Päev enne lendu sai ta aga vahemaandumiseta reisi Kaliforniast New Yorki. Üks teine 18-aastane esmakursuslane, Katherine Post, sai tema pileti algselt reserveeritud lennule ja hukkus õnnetuses. Me võime kõik tunda neid vastakaid tundeid, mida tundis pääsenud noor naine. Temas segunesid tänulikkus ja lein. Sellepärast, et meie asemel suri Jeesus.

Jeesus hukkus meie asemel mitte õnnetuses, vaid Jumala kaalutletud ja etteteadliku plaani läbi. Õelad inimesed viisid Jeesuse ristilöömispaigale, kuid Ta läks teenistusvalmilt. “Ent Jumal osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime” (Ro 5:8).

Katherine Posti surm oli ettekavatsematu. Jeesuse surm oli aga teenistusvalmis, tahteline, lepitav surm. Jeesus tuli vabatahtlikult taevast maa peale, et anda oma elu meie, patuste, eest; et surra meie asemel. Katherine Posti surm ju tegelikult ei päästnud Leslie Parkerit – see ainult lükkas tema surma edasi. Kuid neil, kes panevad oma usu ja usalduse Jumalale, ei tule kunagi kogeda seda, mida Jeesus koges Kolgatal. Tema surm oli asendus meie eest. Selle täideviimiseks meie jaoks oli Ta valmimaist valmim läbi elama oma maapealse elu pimedaimat ööd. Me ei raatsi lasta Jeesuse kannatustel ja surmal meie suhtes tühja minna.

H. M. S. Richards, Jr.