Lähem VAADE RIIGILE

Kas see on tõesti nii? Kas need, kes õigust teevad, ei pea kunagi ilmalikke valitsejaid kartma? Kas valitsus kiidab nende teod alati heaks?

Kuidas aga jääb siis Taanieli ja tema kolme sõbraga? Nad käitusid õigesti, kui keeldusid Nebukadnetsari kuldkuju kummardamast. Ja mida tegi selle peale kuningas? Kas ta kiitis neid? Ei, ta heitis nad hoopis lõõmavasse ahju. Kuidas võib siis Paulus öelda, et valitsejad „ei ole hirmuks headele tegudele”? Ja kuidas on siis lugu nende kristlike märtritega, kes kaotasid oma elu Rooma keisrite Deciuse ja Diocletiuse ajal? Need keisrid käskisid Rooma elanikel surma ähvardusel endid kummardada. Kristlased pidid vaid keisri kuju ees kummardama ja Kristust needma. Selline oli Rooma valitsuse käsk. Ja pealegi, kas religioon ja patriotism ei ole siis üks ja see sama? Keisrid uskusid, et kodanike riigitruudus oli riigi heaolu jaoks väga oluline. Kas on sel teoorial siis midagi viga? Milline valitsus võiks püsima jääda, kui tema kodanikud ei oleks patriootlikud?

Meil tuleb selle salmi kohta kaht asja öelda. Esiteks, Paulus ei püüa siin kirjeldada kõiki ettetulevaid olukordi erinevate valitsuste puhul. Pealegi, ka juudi ja Rooma valitsused kiusasid Paulust tema usu pärast taga. Ka oli Paulus ise enne pöördumist tegutsenud juudi ülemate heaks ja tapnud kristlasi. Paulus ei räägi siin igasugustest juhtumitest, vaid normaalsest olukorrast, kus seaduslik valitsus esitab oma kodanikele seaduslikke nõudmisi. Sellises olukorras on apostlil õigus. Valitsus tasub inimestele õigete tegude eest ja karistab eksijaid. Seega, kristlased, kellele Paulus kirjutab, peavad kuuletuma valitsuse seaduslikele nõudmistele.

Siit tuleb ka teine küsimus? Mis on seaduspärane? Kes määrab ära, mis on õige ja mis on vale? Kes otsustab, milliseid tegusid heaks kiita ja milliste eest karistada? Kas Paulus ütleb, et riigil on siin absoluutsed volitused? Üldsegi mitte! Kuid ta tuletab meile meelde, et igal kristlasel on kohustused selle valitsuse ees, kelle alla ta kuulub. Riigile kuulekas olemine on kristlase jaoks kohustuslik. T. W. Manson kirjutab: „Vastupanu seaduspäraselt toimivale seaduslikule valitsusele on vale.”