JEESUSE TUMEDAIM ÖÖ

Unusta hetkeks, et istud oma kodus, või kus iganes praegu oled. Kujuta ette, et oled Jeruusalemmas õhtul enne Jeesuse ristilöömist. Märkad, et kõik linnatänaval vaatavad meest, kes läheb kaheteistkümne seltsilisega mööda tänavat. See mees on mõnede viimaste päevade jooksul tekitanud Jeruusalemmas palju kõneainet. “See on Galilea prohvet,” ütlevad inimesed üksteisele ja silmitsevad teda. Käes on suur paasapüha. Kümned tuhanded inimesed täidavad linna. Järgnegem Talle mööda tänavat. Siseneme täiesti tavalisse majapidamisse, kus Ta läheb tuppa ülakorrusel ning Tema 12 järelkäijat kogunevad koos Temaga ühist paasapüha einet sööma.

Ta on väga vaikne ja näib lausa “kurb surmani” (Mat 28:38). Ta vaatab oma jüngritele otsa ja ütleb: “Üks teist reedab minu.” Igaüks mõtleb, kas see on tema? Ükshaaval küsivad nad: “Isand, kes see on? Olen see mina?” Näib, et nad ei usalda ennast. Viimaks on Juuda kord küsida. Kuigi ta on oma südames juba otsustanud Tema reeta, pärib ta: “Isand, olen see mina?” Jeesus annab talle mõista, et tema jah ja teatab: “Mida sa teed, tee kiiresti” (Joh 13:27). Teised ei saa siiski aru. Nad arvavad, et Jeesus saadab Juudase viima midagi vaestele või tooma vajaminevat söömaajale. Kogu jäädvustatud ajaloos pole midagi kurvemat kui see lõik. Kui Juudas pöördub Jeesusest ära, kuuleme ust sulgumas ja tema samme trepist alla minemas. “Ta … läks … välja. Aga oli öö.” Jah, oli öö. See oli hilisõhtune kohtumine ja öö oli ka Juudase südames; öö, millist seal varem polnud olnud. Kolm pikka aastat koos Jeesusega; kolm pikka aastat jüngrina! Mõtle sidemetele, mis ühendasid neid kahteteistkümmet üksteisega. Nüüd Juudas läks – läks, et müüa 30 hõbetüki eest Jeesus Tema vaenlastele.

Mõtle, mis võis toimuda Jeesuse südames, kui ta kuulis Juudase samme kaugusse hääbumas. See oli ka Tema tumedaim öö. Sa ei suuda vältida armumast Jeesusesse, kui mõistad, kui palju Ta sinu ja minu pärast kannatas. Ütle Talle tänaselgi päevahakul, et sa Teda armastad.





H. M. S. Richards, Jr.