Jumal ootab

Päev päeva järel paluvad ustavad kirjandusevangelistid üle kogu maa, et Issand valmistaks neile ette tee, kui nad oma hingedevõitmise tööd tehes ringi käivad. Nende töö on väga tõsine ja püha ning seda ei tohi kergelt võtta, sest nad seisavad igal päeval oma elus silmitsi hingevaenlasega.

Marius Pelser esitles parajasti raamatuid Lõuna-Aafrikas Johannesburgi lähedal, kui ta ühel hommikul kindla ilmutuse sai: "Mine tänava lõpus asuva maja juurde." Tal polnud küll plaanis sinna minna, kuid ta oli juba õppinud, et kui Püha Vaim kuhugi minema mõjutab, ei tohi kõhelda, vaid tuleb minna.

Ta sõitis selle maja juurde ning kohtas hr Oosthuizenit, kes istus ratastoolis. Kui ta temaga ja ta naisega mõnda aega juttu oli ajanud ja hea kontakti saavutanud, mõistsid nad, et Marius oli kristlasest töötaja ning huvitus nende vaimulikust heaolust. Oli ilmselge, et need inimesed olid oma elus raskeid aegu üle elanud. Marius ootas innukalt, kuni nad talle oma loo jutustasid.

Hr Oosthuizen rääkis järgmise loo: "Rohkem kui neli aastat tagasi kuulsin seitsmenda päeva adventistide koguduse sõnumit. Veendusin Jumala tõelises sõnumis, kuid seisin sellele vastu ja üritasin seda unustada. Otsustasin oma elus mitte Issanda juhtimist järgida, vaid elada nii nagu ennegi.

Mitu kuud hiljem juhtus midagi ja ma jäin halvatuks ning olen sellest saadik sellesse ratastooli aheldatud. Viimase nelja aasta jooksul olen külastanud parimaid arste ja usuravitsejaid erinevatest kirikutest, kuid kõik asjata. Olen kulutanud kõik oma säästud, sest tahtsin meeleheitlikult terveks saada. Kuid keegi ei saanud mu jaoks enam midagi teha."

Marius jutustas neile siis oma kindlast ilmutusest, et ta täna hommikul neid külastama pidi. Ta julgustas neid kogu oma usaldust Issandale asetama. Ta soovitas neil rääkida probleemist Jumalaga ning, koos pead langetades, tegi sealsamas lihtsa, kuid siira palve.

Mõne minuti pärast tõusis hr Oosthuizen oma hämmastunud naise pilgu all ratastoolist püsti ja kõndis esimest korda üle nalja aasta normaalselt! Nüüd naudivad nad koos meie kirjandust ja võtavad piiblitunde, enne kui kogudusega ühinevad. Uudised ta tervenemisest on selle piirkonna teisi perekondi, kes enne eelarvamuste küüsis kannatasid, pannud samuti meie raamatuid oma koju vastu võtma.

Kas võib keegi öelda, et see polnud Meistri imetegu? Ainult meie armastav taevane Isa suudab teha midagi nii imelist. Ta on valmis tegema palju enamgi meie läbi, kui vaid oleme valmis Tema poolt kasutatud saama.

Täna palvetame kõigi kirjandusevangelistide pärast Lõuna-Aafrikas, kes töötavad ustavalt Jumala heaks, tihtipeale üpris keerulistes ja ohtlikes tingimustes.